Pärnu koolid ei tervitanud Inglismaalt naasnud poissi

Kui eesti koolilapsel pole välismaise bürokraatia tõttu ette näidata varasemat haridusteed tõendavat dokumenti, võib Eesti kooliuks kodumaise bürokraatia pärast jääda talle suletuks. Foto: Urmas Luik

Neli aastat Inglismaal õppinud noormehe emal kulus kaks suvekuud, et seljatada Pärnu koolide vastumeelsus võtta kohalikku haridussüsteemi vastu välismaalt koju naasnud Eesti poiss.

Meelise (nimi muudetud, T. K.) ema välismaalt kojutulek ilmnes ootamatult.

“Jaanipäeva aegu kodumaal olles selgus, et on vaja jätta töö ja elu Inglismaal ning koju tagasi tulla,” selgitas naine. “Kõik käis sedavõrd kähku, mul polnud aega ega võimalustki laste koolivahetuse bürokraatiaga tegelda. Uskusin naiivselt, et küllap Eestis ollakse koju naasvatest lastest huvitatud ja koolid ajavad asja ise korda.”

Kui kaks väiksemat poissi võeti maakonnas asuvasse põhikooli üpris valutult, siis Pärnu linnas 11. klassi pürginud vanim poeg põrkas vastu bürokraatia müüri.

Kõik käis sedavõrd kähku, mul polnud aega ega võimalustki laste koolivahetuse bürokraatiaga tegelda. Ema

Poiss oli Inglismaal läbinud reaalainete süvendatud õppega kaheaastasest ülikooli ettevalmistuskursusest aasta, nii et õpiaastate arvu ja 17aastase vanuse järgi tundus 11. klass loogilise pürgimusena. Tal tundus õigus olevat pidada ennast võrdseks mis tahes teise poisiga, kes korralikult õppides on läbinud kümneaastase koolitee ja jõudnud enda arvates teenitult 11. õppeaastasse, olgu siis Eestis või Inglismaal.

Sealjuures ei jätnud ema koolivalikut viimasele minutile, vaid hakkas lastele edasiõppimisvõimalusi otsima juba juuli algul: seda tõestab tema kirjavahetuse algus Pärnu kahe koolijuhiga.

Olgu siin toodud mõni väljavõte koolidirektorite vastustest ema palvele lubada tema pojal kandideerida õpikohale ühes või teises koolis.

“Eesti riiklikku õppekava järgiva kooli 11. klassi on Meelisel keeruline minna”; “kõige lihtsam oleks alustada 10. klassis gümnaasiumihariduse omandamist”; “kui Meelis soovib tulla 10. klassi, sooviksime kõigepealt näha tema põhikooli lõputunnistust ja hinnetelehte,” tulid vastused.

Ema kinnitusel ei tunta Inglismaa koolisüsteemis lõputunnistusi nagu Eestis ja hinnetelehtede asemel kirjutatakse õpiedu vähemalt koolis, kus Meelis Inglismaal õppis, lahti sõnadega.

“Seal on pikalt-laialt kirjas, mida laps on õppinud, kui edukas ta on ainekursusel olnud, mis on ta tugevad küljed,” iseloomustas ema dokumenti, mida Briti kool lõputunnistuse ja hinnetelehe asemel väljastab. Aga ei väljasta suvevaheajal, vaid õppetöö alates. Nii et Meelisel polnud sedagi tõendit ette näidata. Oli ema sõna ja siinsetel koolidel võimalus teha järelepärimine Inglismaale, et saada kinnitus: poiss on seal õppinud ja edukalt. Seda ei tehtud.

Meelis sai Koidula gümnaasiumi nimekirja viimasel minutil, kui lootuse kaotanud lapsevanem pöördus Pärnu linnavalitsuse haridusosakonda, kus probleemiga hakkas tegelema üldhariduse peaspetsialist Virve Laube.

“Sisseastujal ei olnud esitada eelnevat haridust tõendavat ametlikku dokumenti kas põhikooli lõpetamise või 10. klassi läbimise kohta,” selgitas Laube. “Küll näitas vanem paberit, kus olid kirjeldatud õpilase edasijõudmine õppeainetes 2014. ja 2015. aastal, kui õigesti mäletan. Vestlesin vanema ja poja juuresolekul telefonitsi Koidula gümnaasiumi direktoriga ja leppisime kokku, et anname noormehele võimaluse alustada õpinguid siiski esialgu 10. klassis.”

“Tänase päeva (12. september, T. K.) seisuga ei ole vanem koolile ametlikku haridust tõendavat dokumenti esitanud, mis tähendab, et kool on õpilase vastu võtnud erandkorras ilma nõutava dokumendita, kuid on valmis talle õpituge pakkuma,” jätkas Laube. “Kui vanem esitab ametliku dokumendi, on koolilgi võimalik edasist tegevust täpsemalt planeerida.”

Laube lisas telefoniusutluses, et võib-olla saab Meelise üle viia 11. klassi, kui õppenõukogu ja kooli juhtkond peavad seda õigeks ja noormees jätkuvalt selleks soovi avaldab.

Lähipäevil loodab ema kätte saada Inglismaalt dokumendi, mis küll ei vasta Eestis nõutavale tunnistusele, kuid on siiski enam kui eimidagi. Dokumendi hankimine on ema seletuse järgi võtnud aega, sest Inglismaal ei tunta digiallkirja ega e-riiki.

Linnavalitsuse üldhariduse spetsialist aga tunnistas, et seni kuni dokumendid korras pole, õpib Meelis Eesti koolis seadust rikkudes.

Pärnu Postimees palus juhtumit kommenteerida paljusid erivajadusega lapsi koolitaval Tartu Herbert Masingu kooli kuueaastase staažiga õpetajal, kuna ta on tihti seisnud silmitsi noortega, kelle haridustee on jäänud miskitpidi lünklikuks, eelmise kooli ja uuesti tärganud õppimisoovi vahel haigutab ajaauk.

Masingu kooli õpetaja tõi esile mõtlemapaneva võrdluse.

“Kui pole eelneva klassi või kooli tunnistust ega hindeid, on sellise õpilase ilma katseteta vastuvõtmine ebaõiglane nende õpilaste suhtes, kes järgmises astmes edasiõppimise nimel on pingutanud, hindepunkte kogunud,” selgitas pedagoog. “Siin tulnuks minu arvates anda Meelisele tähtaeg ettevalmistuseks ja teha talle õppeainetes tasemetöö, et näha, millisesse klassi noormees on valmis minema.”

Ema kinnitas, et Meelis oli valmis tasemetöid või teste tegema. Ta oli koguni arvanud, et seda tuleb tal Eesti kooli minnes niikuinii teha, ja avaldas imestust, et nii ei käitutud.

Lõppeks selgus, et Pärnus leidub veel üks võõrsilt tulnud õpilane, kes seisab vastamisi samasuguste raskustega üldhariduskoolis edasiõppimisel, aga haridusosakond ei avaldanud toimetusele tema lugu ega nime.

Seadused võõrsilt tulnud õppuritele

• Gümnaasiumisse vastuvõttu reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 27. paragrahvi 3. lõige, mille alusel on gümnaasiumisse astumise eelduseks põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.
• Ministri 19.08.2010 määruse number 43 3. paragrahv sätestab, et gümnaasiumisse astumiseks esitab isik taotluse ja välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.
• Ministri 23.08.2010 määruse number 44 “Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord” järgi otsustab õppenõukogu, millises klassis jätkab õpinguid välisriigist tulnud õpilane.