Sügisränne viib meilt varesedki

Siiri Erala
, arvamustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu on Eestis silmatud haruldast vööt-lehelindu, keda nähti meil esimest korda 43 aastat tagasi. Toona leitud linnu nahka säilitatakse tänini.
Tänavu on Eestis silmatud haruldast vööt-lehelindu, keda nähti meil esimest korda 43 aastat tagasi. Toona leitud linnu nahka säilitatakse tänini. Foto: Margus Ots

Kuigi vareseid ei loeta rändlindudeks, liiguvad nemadki enne talve lõuna poole.

“Liigina on varesed aasta ringi Eestis olemas,” selgitas Meelis Uustal ornitoloogiaühingust. “Siia tulevad põhja poolt varesed ja meie varesed lendavad Kesk-Euroopasse talvituma.” Sama lugu on rasvatihastega.

Teada-tuntud rändlinnud on paljuski meilt juba talvitusaladele suundunud. Uustali jutu järgi algas sügisränne juba jaanipäeval ja see kestab pea pool aastat. Viimased rändajad on sinikaelpardid ja kühmnokkluiged, kes lähevad Läänemere lõunaranda paremaid jääolusid otsima detsembris. Kui ilm võimaldab, jääb neid arvukalt Eesti vetessegi talvituma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles