Külvimeest kiirustab tuhkkuiv põld viljaseemet mulda panema

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Surju vallas Ristikülas läks eile mulda hilise odra seeme, külvimehel on kiire, sest maa kuivab silmanähtavalt.
Surju vallas Ristikülas läks eile mulda hilise odra seeme, külvimehel on kiire, sest maa kuivab silmanähtavalt. Foto: Urmas Luik

Põllud on kuivanud nagu imeväel ja külvimeestel üle maakonna tempo peal, et seeme saaks veel mingigi niiskusega maasse idanema.

“See on lausa ime, et sisuliselt nädalaga on kõik läinud,” ütleb OÜ Surju PM tegevjuht Hannes Isand, meenutades jürikuist suurvett sealtkandi madalatel maadel.

Pärnumaal tunnustatud põllumehe sõnul tuleb külvitööga kiirustada, kuigi tavaliselt järgneb niisugusele kevadkuivusele sadu ja ilmajaamgi lubab paari päeva pärast päikese asemel halle pilvi.

Sellegipoolest ei ole teraviljakasvatajatel aega üleliia ja traktorite sabas keerutavad külvikud enda järel tihedaid tolmupilvi.

Ristikülas läks eile keskpäeval mulda hilise odra seeme, ots tehti nädala alguses lahti varase odraga ja kokku on vaja külvata 500 hektarit, et kõrgetoodangulisele piimakarjale söödateravilja jätkuks.

Osaühingu traktorist Meelis Juhansoo ja põllumajandustehnikaga tegeleva AS Tatoli esindaja Raimo Männe peatusid põlluservas, et vahetada külvirull suurema vastu – nii saab hirmkallil ajal seeme kiiremini mulda.

“Põllu all ei ole niiskust, kuivab hetkega,” lausus traktoriroolija ja heitis pilgu alustatud 13 hektari suurusele korralikult küntud ja suvivilja külvi eelselt haritud hallikaspruunile väljale.

Hommikul oli ta samas Ristiküla all pannud kuuel hektaril hilist otra. Ligi kaks tonni seemet mahutav külvik on AS Tatolist Surju laenatud, sest see, mille osaühing tellis, ei jõudnud kibekiireks ajaks valmis.

“Allhankijad ei jõua tehastele nende tellimusi täita, masu ajal koondati töölisi, nüüd napib tööjõudu,” selgitas põllumajandustehnika tootmises toimuvat Männe, kelle jutu järgi Tatoli tuleb oma klientide ees sundseisust välja, andes neile kasutada asendustehnika.

Pakaselise ja külmumata pinnasele sadanud rohke lumega talve järel pidi Surju põllumajanduslik osaühing kahetsusega tõdema, et sügisesest rabamisest, 120 hektarist taliviljakülvipinnast, tuleb kolmandik ehk tritikupõllud ümber künda. Neile põldudele külvatakse nüüd kaera- ja herneseeme ning parajas pikkuses mass surutakse kosutava söödana kiletunnelisse.

“Kaera ei ole me varem kasvatanud, aga kolleegide kogemus ütleb, et see vili annab kehvematelgi maadel saaki,” räägib Isand.

Tükati lumeseenekahjustusega ja külma valge vaipkatte alt ennast taas sirgu ajanud talinisu oli Isanda jutu järgi esialgu nõrguke, kuid sai pealtväetist ja toibub silmanähtavalt ning ootab nagu kogu maagi sooja kosutavat kevadvihma.

“Kui vaadata ja võrrelda eelmise kevadega, on piima varumishind ilusasti tõusnud, aga see raha ei jää põllumehe taskusse, sest kõik sisendite hinnad alates kütusest ja väetistest on aastaga sedavõrd tõusnud, et põllumees ennast rikkana ei tunne,” rääkis osaühingu tegevjuht.

Vanarahvas ütleb: kes ei külva, see ei lõika. OÜ Surju PM kasvatab söödateravilja oma kariloomadele ja vajadusel ostab seda juurdegi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles