Tules hävinud Hirvela maja taastatakse

Kirbe hais lämmatab, hingata on raske. Prilliklaasid tõmbuvad niiskusest hetkega uduseks.

Veel neli päeva pärast tragöödiatki nirises Sauga valla Hirvela tänava maja esimese korruse korterite laest sorinal vett. Põrand lainetas. Uksed olid nii pundunud, et avamiseks tuli neid tirida täie jõuga.

Kolmandal korrusel avanes veel trööstitum vaatepilt: kahjutule, kustutusvee ja pärast põlengut paar päeva tuppa sadanud lausvihma tõttu oli korterisisustusest ja laest alla pudenenud materjalist saanud ühtlane mass.

Niisama lohutamatud on kodu kaotanud. “Segased tunded valdavad,” tõdes naine 12. korterist, pisarad silmanurgas. “Mul on koht ja võti, aga kodu enam pole.”

Ma ei kujuta end mujal ette, südames on kodutunne endiselt siin. Kodu kaotanud naine

Kuna koduta jäänud on juhtunust senini traumeeritud, polnud nad valmis üleelatust oma nime all rääkima.

Inimestel pole aimugi, millal nad saavad tagasi koju. Kindel on aga see, et nad ei taha kuhugi mujale. Ainult oma koju.

“Ma ei kujuta end mujal ette, südames on kodutunne endiselt siin,” lausus naine 12. korterist. “Üritan mitte lasta masendusel peale tulla, vaid hoida seda tunnet. Loodetavasti taastatakse maja nii kiiresti, et see tunne ei unune.”

Pärast tulekahjut halvenes korteri seisukord iga päevaga: ühtejärge varises siin-seal mööbel, mis ligunemisele enam vastu ei pidanud.

Et sügisvihmad hoonet rohkem ei hävitaks, paigaldasid ehitajad eelmisel reedel katusele konstruktsioonid ja tõmbasid nendele presendi. Tööd tellis kindlustusettevõte BTA, kus on kindlustatud hoone ühiskasutatav osa.

Praegu ootab kindlustaja hinnapakkumisi ja peab võimalike ehitajatega läbirääkimisi. “Maja taastatakse, ent praegu on raske täpselt öelda, kui palju aega sellele kulub,” sõnas BTA varakahjude käsitleja Helin Kallo. Millal hävinud korterelamu korda saab, oleneb Kallo sõnutsi põlengu asjaolude selgitamise kiirusest, kindlustajate koostööst ja töövõtjatest, kes koostavad hinnapakkumise, tarnivad vajalikud materjalid ja teevad remonditööd.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kaisi sõnutsi on põlengu täpsed asjaolud endiselt selgitamisel. Küll on juba teada, et tulekahju sai alguse, kui katusetööde käigus paigaldati gaasipõletiga katusekatte neelukohtadesse bituumenrullmaterjali.

Mõni esimese korruse elanik suutis päästa kogu oma vara, mõnel õnnestus alles jätta üht-teist. Kolmandal korrusel jäädi ilma pea kõigest.

Kui inimesed lõpuks oma korteritesse lubati, üritasid nad esmalt päästa mälestusi, näiteks fotoalbumeid. “Kõik materiaalne on asendatav,” tõdes naine 12. korterist. “Magamistoas oli lapse medalite ja diplomite sein. Lootsin, et mõni neist oleks veel seal. Kahjuks diplomeid polnud, aga medalid sain kätte. Passidki olid alles. Leidsin mõne klassipildi ja tunnistuse, mis olid täiesti läbi vettinud. Sellegipoolest korjasin kõik kokku ja katsun neid kuivatada.”

Kuna tuli ei olnud levinud garderoobikappi, jäi naisele alles mõni riideese, paar mantlitki. “Rohkem mitte midagi,” nentis ta. “Samm-sammult liikusin kodus ja avastasin, kuidas kõik on hävinud.”

Kurb sündmus lähendas inimesi. “Nüüd me teame kõiki naabreid, muidu möödusime üksteisest ja ainult teretasime,” nägi 13. korteri perenaine majarahvast ja ümberkaudseid inimesi vapustanud õnnetuses killukest head. “Omanik, kes varem üüris oma korterit välja, ütles, et nüüd tahaks isegi nii ruttu kui võimalik siia kolida,” lisas naaber.

Abivajajaid märgati kohe. Kui õnnetud inimesed õues külmast judisedes oma kodu põlemist pealt vaatasid, tuldi naabermajadest ruttu tee ja pleedidega. Põlengust polnud möödas tundigi, kui 10. korteri noorpere pisipojale toodi riided ja mähkmed.

Palju on pakutud kodu kaotanutele rõivaid, samuti esmatarbeid. Peale hoolivate inimeste on tulnud appi vald, kool ja naaberomavalitsusedki. “Sellises olukorras ei suuda väljendadagi, kui tänulikud me inimestele oleme,” lausus naine 12. korterist.

Õnnetuse õhtul, kui kõikjal majas oli vesi põlvini, ei lubanud päästjad inimesi ohutuse huvides tuppa vaatama, mis alles jäi. “Päästja ütles, et te kindlasti ei tule siia, aga kui te ütlete, millises korteris elate, toon teile soovitud asjad,” meenutas 13. korteri elanik. “Olen tuletõrjujatele väga tänulik, nad olid nii mõistvad.”

Majarahvas usub, et suuresti tänu märkamisele ja hoolimisele pääsesid kõik eluga. Üks elanikest koputas igale uksele. “Olen oma lapsele öelnud, et võõrastele ust ei avata,” rääkis naine, kelle üksi kodus olnud laps hõigati õigel ajal õue. “Sellistele koputustele tuleks enam tähelepanu pöörata. Ekslikult võidakse arvata, et keegi tuleb midagi pakkuma. Üks inimene ärkas koputuse peale. Teiseski korteris oli üksi kodus laps, kellel polnud toimuvast aimugi.”

2. oktoobril kell 17.18 helistas üks katusel töötanud meestest häirekeskusesse ja teatas, et katus põleb. Kui esimene päästekomando seitse minutit hiljem kohale jõudis, lõõmas katus juba leekides.

Arvelduskonto

Sauga vallavalitsus avas kahjukannatajate toetuseks arvelduskonto

EE552200221063030825