Taani taastab paari nädala pärast kontrolli Saksa ja Rootsi piiril. Löögi all on üks Euroopa Liidu põhisaavutusi: piiridevaba liikumine.
Schengeni viisaruumi tabas revideerimine
18. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taani otsus üllatas ”veidi” Saksamaad ja Euroopa ajakirjandus kukkus probleemi olemusse süüvimata häirekella lööma. Tegelikult toimub kõik Schengeni leppe piires, mis lubab taastada ajutise kontrolli piiril. See, et ajutine osutub tavaliselt püsivaks, võib ELile tulla üllatusena.
Ajutist piirikontrolli on kasutatud päris tihti, kui ühe või teise Schengeni lepingu osalise riigi territooriumil toimub mõni oluline sündmus: kas suurvõistlus või poliitiline tippkohtumine.
Taani kava näeb uudisteagentuuri BNS teatel ette piirivalveametnike paigutamise piirile ja sõidukite pistelise kontrolli, mis on kooskõlas ELi seadustega.
Saksa-Taani piirile ehitatakse uued hooned, kasutusele võetakse uus elektrooniline varustus ja autode numbrimärkide tuvastamise vahendid. Kõik ikka piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku immigratsiooniga võitlemise eesmärgil.
Schengeni lepe ehk vaba liikumine kokkuleppega ühinenud riikide vahel on kahtlemata suur saavutus, kuid ELi riigid, nagu Kreeka ja Itaalia, pole tulnud toime ebaseadusliku sisserände peatamisega ELi välispiiril. Kurioosum oli Itaalia otsus anda ajutine elamisluba kümnetele tuhandetele Põhja-Aafrikast tulnutele, et nood võiksid ELi laiali sõita. Prantslastel õnnestus uks siiski riivistada, kasutades selleks ELi seadustes lubatud küllaldase elatusraha olemasolu küsimist.
Taanlastele läheb uus süsteem maksma 150 miljonit Taani krooni, peale selle 35 miljonit tänavu tolli- ja politseiametnikele lisatasuks, mis 2015. aastaks tõuseb 119 miljoni Taani kroonini, kirjutas portaal Euractive. Ajagraafikut vaadates ei saa kuidagi rääkida ajutistest abinõudest.
Saatuse irooniana on Taani 2012. aasta esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujamaa.
ELi 27 siseministrit leppisid Brüsselis läinud nädalal kokku, et Schengeni lepet tuleb täpsustada olukordadeks, kui Euroopat ähvardab immigrantide tulv nagu praegu Põhja-Aafrikast. Kokku lepiti selleski, et piiranguid Schengenis võib rakendada vaid erakorralise seisundi tõttu ja selgetel tingimustel, et hoida ära ühepoolseid otsuseid.
Kokkulepe loodetakse lüüa lukku ELi järgmisel tippkohtumisel 24. juunil Brüsselis.
”Me ei taha vähem, vaid rohkem Euroopat,” ütles Prantsuse siseminister Claude Guenant, kes nimetas Prantsusmaa kavatsusi piirivaidluses Itaaliaga ”arusaamatusteks”.
Praegu pole kaugeltki selge, milline roll oleks otsuste tegemisel Euroopa Komisjonil. Komisjoni enda arvates peab piirikontrolli taastamisel jääma viimane sõna neile. Paljud liikmesriigid pole aga vaimustuses sellest, et anda Brüsselile luba otsustada, kuidas riigid peaksid kaitsma oma piiri.
Prantsuse siseministri ütlusel olevat ühine arusaam, et Schengeni süsteem tuleb nõrgestamise ja õõnestamise asemel päästa.