Eestlased mängisid Brasiilias jalaga võrkpalli

Kõik MMil osalejad riietati korraldajate kulul ühtsesse vormi, et reklaamid teles ikka hästi välja paistaksid. Foto: Erakogu

Pärnu rannajalgpallur Marek Markson ja Indrek Siska osalesid Brasiilias Salvadori linnas jalaga võrkpalli mängijate maailmameistrivõistlustel.

Jalaga võib palli nii saalis kui liival lüüa ka pärisvõrkpallis ja mõnikord see efektselt juhtubki, aga footvolley on siiski midagi muud.

Käsi seal kasutada üldse ei tohi, söötu antakse ja pall toimetatakse üle võrgu pea, õla või rinnanõksudega, kaitses tuuakse pall üles jalaga, jalaga tehakse hüppelt vaimustavaid rünnakuid.

Ala hakkas üheksakümnendate alguses paralleelselt rannajalgpalliga arenema Brasiilias ja maailma parimal klassikalise jalgpalli maal on rahvas väga osav ka rannajalgpallis ning jalaga võrkpallis.

Copacabana ja Ipanema rannas võib nautida noorteseltskondade, nii poiste kui tüdrukute osavust: ringis mängides käega palli ei puudutata, jalalöögil kasutatakse pigem talda kui jala pealset või külge, ja pall ei kuku maha mitu minutit.

Kutse tagas tase rannajalgpallis

Brasiilias mängisid Eesti rannajalgpallurid Marek Markson ja Indrek Siska, sinna viis nad Eesti rannavutikoondise ettevalmistusmänedžer Reigo Tõnsberg.

“Jalaga võrkpallil on oma rahvusvaheline föderatsioon FIFv, mis korraldab 2003. aastast paaridele MM-turniiri,” rääkis Tõnsberg. “Seekord oli kohal 28 võistkonda, kohalikud muidugi mitme paariga. Eestit kutsuti kui jalaga võrkpallile väga lähedase ala rannajalgpalli Euroopas 20 parema seas olevat riiki.”

Tõnsberg tunnistab, et Eestis jalaga võrkpalli seni mängitud ei ole, veel vähem võisteldud. Seega mindi pigem vaatama ja õppima ning rannajalgpalliks treenima kui midagi saavutama.

Eesti sattus alagruppi kahe Brasiilia ja ühe Portugali paariga. Brasiillastele kaotati 14:21 ja 12:21, suureskoorilist võitu vajanud portugallastele 2:21 ja sellega turniir eestlaste jaoks ka lõppes.

“Seal oli nõrgemaid mängijaid ka, mõnest teisest alagrupist võinuks koguni edasi saada,” arvas Tõnsberg. “Finaalis võitis Uruguay Brasiilia esinduspaari ja selle mängu tase oli fantastiline. Kui alguses olid tribüünid tühjad, siis finaali vaatas kohapeal tuhat inimest. Pluss muidugi määratu teleauditoorium.”

Enne MMile sõitu peatusid eestlased Rio de Janeiros, kus Ipanema rannas oli show-turniir neljaliikmelistele meeskondadele ja osales vutitäht Romario.

Indrek Siska läheb Iisraeli profiks

Eestis kavatsetakse tänavu korraldada esimesed jalaga võrkpalli meistrivõistlused, seda ala lubab rannas pakkuda ka Pärnu võrkpalliklubi, eestlasi kutsutakse Euroopasse turniiridele, aga seni on footvolley siiski Eesti rannajalgpallurite treeningu üks komponente.

“Jalaga võrkpallis näitas head pallikasutust Markson, aga rannavutis on parem Siska, kes läheb mai lõpus kui Eesti esimene rannajalgpalliproff kolmeks kuuks mängima Iisraeli,” rääkis Tõnsberg.

Eestis on rannajalgpalli platse tublisti üle kümne, Pärnumaal näiteks Reiu puhkekeskuses ja Jõulumäel. Ala koordineerib Eesti jalgpalliliit, millel on vastavad komisjonid nii naiste jalgpalli, saalijalgpalli kui rannajalgpalli suunamiseks ja aitamiseks.

“Rannajalgpalli koondisele tulevad Pärnu randa külla Norra ja Saksamaa mehed, ise läheme mängima Jurmalasse ja üritame osaleda juuli lõpus eurosarja turniiril Hollandis,” rääkis vutiliidu rannajalgpalli komisjoni kuuluv Reigo Tõnsberg. “Järgmisel aastal on MM-kvalifikatsioon, kus tahaks hästi esineda, et pääseda 2013. aasta finaalturniirile Tahitile.”

Eesti rannajalgpalli meeskonna peatreener on Kert Haavistu, pärnakatest kuuluvad koondisse Marek Markson, Rando Rand ja Verner Uibo, tänavu kavatsetakse koondise ringi noori juurde võtta.

“Ei saa öelda, et poisid, tulge jalgpallist ära randa, aga selge on, et nagu rannavõrkpallis on ka rannajalgpallis kergem läbi lüüa ja kusagile välja jõuda,” ütles Tõnsberg. “Ning mine tea, mis võimalusi see jalaga võrkpalliminegi pakub. Euroopas praegu peale portugallaste ja hispaanlaste oskajaid ei tundu olevat.”