Neli päeva kestnud ja üle 100 Euroopa linna osavõtul Leedus Kaunases toimunud 32. rahvusvahelised hansapäevad jõudsid pühapäeval edukalt lõpp-punkti, järgmine hansafestival leiab aset tuleva aasta juuni lõpul Saksamaal Lünebürgis.
Kaunas levitas keskaja hõngu
24. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaunase hansapäevi jäävad iseloomustama suurejoonelised ja osavõitjarohked keskaegsed vaatemängud ja hansalavade küllus.
Pärnust ligemale kümme korda suurema elanikearvuga Kaunas oli hansapäevade ettevalmistusi võtnud väga tõsiselt ja pälvis suurpeo korraldamise eest vaid kiidusõnu. Kaunas on ainus Leedu linn, mis tänapäevases hansaliikumises osaleb. Eestis on neid viis: Pärnu, Tartu, Tallinn, Narva ja Viljandi.
Kui millegi kallal norida, siis kogu info – sildindus, viited ja teadustamine – oli ainult kohalikus, leedu keeles. Rahvusvahelise festivali puhul oodanuks pisut enamat.
Palju tipptegijaid
Pea kõigile Leetu hansapäevi uudistama sõitnud pärnakatele avaldas muljet linna läbiva Nemunase jõe ääres paiknenud keskaja küla. Pärnu hansapäevi korraldava MTÜ Pärnu Hansa Kultuurikoja esindaja Mart Tõnismäe peamiselt seal oma aega veetiski.
Festivali tegevuse kaemise kõrval sõlmiti aktiivselt sõprussuhteid ja nii tänavu juuli alguses kui järgmisel aastal Pärnu hansapäevadel võib Kaunases üles astunud artiste ning käsitöölisi tõenäoliselt kohata.
Tõnismäele avaldas head muljet see, et Kaunases oli kohal palju Euroopa tipptegijaid keskaegset muusikat viljelevate ansamblite näol ja mitmes ettevõtmises, näiteks rüütliturniiridel, osales inimesi nii Rootsist, Saksamaalt, Venemaalt, Itaaliast kui mujalt.
Arvukalt kohtas tänavakloune, maotantsitajaid, tuležonglööre, seppi. Kindlasti äratasid tähelepanu keskaja küla elanikud lastest vanuriteni, kes neli ööd-päeva kohapeal elasid. Kogu jõekallas täitus elu ja meluga.
Tõnismäele jättis eriti võimsa mulje Saksamaa ansambli Corvus Corax esinemine. „Ainuüksi selle bändi pärast oleks tasunud Leetu sõita,“ vaimustus ta. „Loodan, et suudame ehk järgmisel aastal need muusikud Pärnu hansapäevadelegi meelitada. Aga eks palju olene meie rahakotist.“
Keskaja külas pakutud toidudki olid omapärased ja üllatavalt maitsvad. Kõik valmistati algusest lõpuni kohapeal ja vürtsitati keskajale omaselt ohtralt, samal ajal toidu maitset rikkumata. Kohapeal valminud koduõlugi mekkis Leedus valitsenud kuuma ilmaga kergelt ja meeldivalt, mitte tummiselt-pärmiselt, nagu see tihti laatadel olema kipub.
Arvukatel võitlusturniiridel ja aeg-ajalt mujal linnaski kujunes keskseks tegelaseks heas füüsilises vormis narr, kes leedu keelt mitteoskavatele pealtvaatajatele asja olemuse võluva kerguse ja trikitamisega kehakeeles ette mängis.
Jõe ääres võis imetleda vanaaegseid paate ja lasta end nendega sõidutada.
Tõnismäe jutu järgi olid paadimehed heal meelel nõus Pärnu hansapäevadelegi tulema ja üllatuslikult ilmnes paadisõidul jutu käigus, et üks neist oli äsja Leedu meistriks tulnud korvpalliklubi Žalgirise spordiarst.
Meeldejääv tule-show
Kaunase hansapäevade üks meeldejäävamaid suurüritusi oli reedeõhtune tule- ja valgus-show kuuma õhu pallidega, mida tuli vaatama erakordselt palju rahvast. „Korraga pole vist nii palju inimesi koos näinudki,“ imestas Tiina Tõnismäe Pärnu Hansa Kultuurikojast.
Soojal kevadõhtul toimunud muusikalise taustaga vaatemäng algas seest valgustatud kuuma õhu pallide lennutamisega, seejärel süüdati jõeluhal tuleskulptuurid ja pilluti taevasse hulganisti ilutulestikurakette. „Kõik see oli aga kunstiline ilutuli, oma stsenaariumi järgi ja täpselt muusikasse,“ rääkis Mart Tõnismäe. „Kui mõtlesid, et “ah, sellist asja ma polegi veel oma elus näinud”, järgnes veel imepärasem kujutis.” Show’ lõppedes andsid omaette etenduse sadakond korraldajat, kes põlevate tõrvikutega rongkäigus marssisid rahva ette.
Kaunase hansapäevi jääbki meenutama külalislahkus ja sõbralikkus. Pärnut teadsid paljud leedukad ja osa neist väitis, et on meie linnas käinud. Enamik siiski nõukogude ajal. Mõni oli aga Pärnu hansapäevadelegi sattunud.
Hea mulje jättis Kaunase linnapeagi, kes koos oma pere, mitte ametnikega hansapäevi uudistas, linnas patseeris ja aeg-ajalt rahvaga juttu ajas.