Võimuliit Toompeal otsustas, et linnades, alevites ja alevikes vabastatakse maamaksust 1500 ruutmeetrit ja hajaasustusega piirkondades kaks hektarit kodualust maad. Riigikogus on ettevalmistamisel vastav maamaksu seaduse muudatus.
Juhtkiri: Maamaks kaob ja see on hea
31. mai 2011, 08:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maamaksu mõttekus on küsitav olnud juba pikemat aega. Tasuta pole oma maatükki saanud ükski majaomanik, Pärnus piisab neidki, kes ettenägelikult on alles hoidnud väga vanu ürikuid, mis tõendavad omaniku õigust sellele või teisele krundile.
Arvestades Pärnu linna territooriumiks oleva maa kvaliteeti, on enamik kinnistuomanikke teinud suuri kulutusi maa parendamisse, vedades krundile täite- ja kasvupinnast koormate viisi.
Kui nõukogude ajal oli maamaks suhteliselt tagasihoidlik ja kruntide suuruski piiratud tavaliselt 600 sotsialistliku ruutmeetriga, siis pärast taasiseseisvumist on maamaksust mitmel pool kujunenud kohalikule omavalitsusele arvestatav tuluallikas. Näiteks keskerakondlikus Tallinnas, kus maamaks on 2,5kordistunud.
Samuti on tekitanud küsimusi maamaksust laekuva raha kasutamine. Elukeskkonna sihtotstarbelise parandamise asemel on needki summad läinud pigem eelarveaukude lappimiseks.
Hinnanguliselt jääb omavalitsustel seadusemuudatuse jõustumisel saamata umbes 17 miljonit eurot (Pärnus oli maamaksu laekumine viimati 17,7 miljonit krooni).
Riik on lubanud selle korvata, kuid täpsustamata, kuidas. Kogemus näitab, et eelarve tühja kohta ei salli. Seega pole võimatu, et mõeldakse välja mõni vigur, kuidas senine maamaks mõne muu nimetuse all inimestelt ikkagi kätte saada.