Kohus avaldas Marge Arumäe tervikotsuse

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maakohus mõistis 35aastase Marge Arumäe koera julma kohtlemise süüdistuses õigeks.
Pärnu maakohus mõistis 35aastase Marge Arumäe koera julma kohtlemise süüdistuses õigeks. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Pärnu maakohus avaldas täna motiveeritud tervikotsuse Marge Arumäe kriminaalasja kohta. Kuriteo koosseisu puudumise tõttu mõistis kohus Arumäe talle esitatud süüdistuses õigeks.

Kohtus ei leidnud tuvastamist, et Arumäe oleks kohelnud oma perele kuuluvat koera julmal viisil. Looma suhtes lubamatu teo toimepanemises julmal viisil saab isiku süüdi tunnistada vaid siis, kui isikul on kas otsene või kaudne tahtlus teo toimepanemiseks. Kohus tuvastas, et Arumäel puudus selline tahtlus, teatas Pärnu maakohtu pressiesindaja Elo Kirsipuu.

Kohtu hinnangul võinuks Arumäe käitumine olla karistatav väärteona, kuid isiku karistamine väärteo eest on kriminaalmenetluse raames välistatud.

Looma julma kohtlemise all on seadusandja karistusseadustiku tähenduses silmas pidanud looma piinamist või tapmist enda või teiste lõbustamiseks.

Kohtus esitatu kohaselt lahkus Arumäe möödunud aasta 25. juulil kodunt. Enne pani ta äsja poeginud perekoera Claudia ketti, jättis talle vett ja toitu ning leppis oma sugulasega kokku koera eest hoolitsemises oma äraoleku ajal. Sugulane pidi kokkuleppe alusel juba järgmisel päeval koerale uue toidu ja vee tooma.

26. juulil leiti koer raskesti haigena. Koera samal päeval läbi vaadanud loomaarst tuvastas läbivaatusel tugeva nahapõletiku koos vakladega, kuid looma üldseisundi hindas ta rahuldavaks. Pärast esmaabi andmist saadeti koer varjupaika.

Kohtus ei leidnud tõsikindlat tõendamist, et koer oleks olnud pikemat aega seisundis, mis tema tervise suhtes oleks kahtlusi äratanud. Kohus leidis, et koer võis haige olla juba Arumäe kodus olles, kuid mitte niivõrd, et omanik oleks seda märganud. Arumäe ei saanud ette näha, et koera tervislik seisund pärast tema kodunt lahkumist halveneb.

Kohtu hinnangul tekitas küsitavusi asjaolu, et eluohtliku seisundi koos veepuudusega tuvastas koeral teine loomaarst alles pärast kahepäevast varjupaigas viibimist 28. juulil. Kohus pidas eluliselt mitteusutavaks, et koerale varjupaigas kahe päeva vältel joogivett ei antud.

Mõlemad koera läbi vaadanud loomaarstid kinnitasid kohtus, et nahapõletik areneb väga kiiresti ning põletiku pinnale võivad vaglad ilmuda paari päevaga. Poegimise järel erituva vedeliku ja erakordse kuumuse koostoimel võisid põletikulised protsessid kiireneda.

Koera kehakaal oli 26. juulil 19,5 kilo. Kohtus leidis tõendamist, et Claudia oli tavapärasest väiksem loom ja tema kaal ei viidanud pikaajalisele näljutamisele: 2004. ja 2005. aastal on ta loomaarsti väljastatud tõendite kohaselt kaalunud 22 ja 21 kilo. Samuti vastas koerale antud toit nõuetele.

Veel leidis kohtus tõendamist, et koeral oli tavapäraselt võimalus vabalt liikuda. Pererahva kodus olles jooksis koer hoovis lahtiselt. Koer oli ketis vaid siis, kui kedagi kodus ei olnud. Kohus ei tõendanud koera varasemat julma kohtlemist, halba tervist või hooletusse jätmist.

Maakohtu otsuse vaidlustamise soovist teatanud prokurör saab sisulise apellatsiooni kohtuotsuse suhtes esitada 15 päeva jooksul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles