Läinud laupäeval uppus Eestis neli inimest ja üks ujuma läinutest oli veel eile kadunud. Jahmatav!
Kommentaar: Mõnus vesi tapab
14. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On igati mõistetav, et kuumalaine ajal tahaks vette sukelduda ja ülimalt mõnus on siis jahutava veekogu ääres pidada piknikku, mis tavaliselt kipub käima koos alkoholiga. Ehkki enamik inimesi ei pelga õllesena ujuda, näitavad numbrid, et joomase peaga vette minek võib tegijale olla ohtlikum kui autorooli istumine.
Nimelt uppus möödunud aastal Eestis 97 inimest, neist 53 olid joobes, liikluses hukkus aga 11 purjus juhti. Uppumine oligi mullu enesetappude järel sagedasim hukkumise põhjus. 69 elu kustus tulekahjudes, 78 liiklusõnnetustes, 17 tööõnnetustes ja 70 inimest tapeti.
Väärib tähelepanu, et tüüpiline uppunu on ujumisoskuseta 20–29aastane alkoholijoobes mees, kes jääb kas jõkke või tiiki. Elujõudu ja enesekindlust tulvil noored tunnevad loomuomast põletavat soovi tõestada sõpradele, kui kõvad mehed nad on.
Kui see on meile juba pähe taotud, et isegi õige pisut vindisena ei tohi autorooli istuda, siis nüüd on päästeamet algatanud kampaania, mis püüab sama ujuma mineku suhtes teha. Ennetuskampaania keskendub peale joobes ujuma mineku vältimise sellele, et inimesed ei lubaks oma purjus sõpradel vette minna. Viimasena mainitu on eriti oluline, sest muudab ju alkohol inimese ühest küljest tavalisest julgemaks, teisalt kahandab koordinatsiooni.
Väga tihti minnakse vette tundmatutes veekogudes, mille ohtudest aimugi pole. Sääraste ohtlike olukordade leevenduseks hakkab päästeamet valveta ujumiskohtadesse panema päästerõngaga ohutusposte, kus kirjas teave veekogu iseärasuste kohta ja abi kutsumise juhend. Igati kiiduväärt!
Enamik täiskasvanutest on kunagi läbinud esmaabikoolituse, aga tunnistagem: ega ikka mäleta küll, kuidas veest välja tõmmatud teadvuseta inimene õigesti lamama panna ja kunstlikku hingamist teha. Paanikahetkel on mälu suisa ettearvamatu.
Seega, kuni ilmajaam jaani eel ujumiseks liialt jahedat ilma lubab, otsige kas raamatust või netist infot, kuidas uppuja päästmisel toimida. Kuldreeglitest jätke meelde, et järelevalveta ei tohi lapsi vee äärde jätta ja uppujat päästma võib minna vaid oma võimetes raudkindel olija. Kindlasti tuleb nii ise uppumisohtu sattudes kui uppujat märgates teha kisa ja hüüda appi.
Üha suurenevad numbrid uppunute statistika real panevad kartma, et igaühel meist on eelolevatel kuudel hirmuäratavalt suur võimalus selle probleemiga kokku puutuda. Õppigem päästma ja hoidkem joomane sõber kuival!