Tartu ülikooli teadlaste linnarebaste uuringu vahekokkuvõttest selgub, et enim on reinuvadereid nähtud tegutsemas Tartus. Suurem osa inimesi suhtub linnas toimetavatesse rebastesse hästi, aga neis nähakse ohu märkegi.
Teadlased uurivad rebaste trügimist linnadesse
16. juuni 2011, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rebaste järjest suureneva linnatungi tõttu on TÜ zooloogid eesotsas Urmas Saarma ja Liivi Plumeriga aasta algusest alates teinud uuringut “Punarebased Eesti linnades ja nendega seotud võimalike probleemide kaardistamine”, mis on osa suuremast rebaste uurimise projektist.
Mai keskpaigaks oli Eesti inimestelt laekunud 1111 vastust. Kõige aktiivsemad teavitajad on 21–40aastased. Vastuseid tuli 31 linnast, kõige rohkem teatati reinuvaderitest Tartust, järgnesid Tallinn ja Pärnu.
Suvepealinnast laekus teadlastele 161 teadet linnarebastest. “Detailse andmete analüüsiga hakkame pihta alles sügistalvel, mistõttu praegu midagi täpsemat eri linnaosade või inimeste kommentaaride kohta öelda ei saa,” ütles TÜ zooloogia osakonna vanemteadur Urmas Saarma.
Saarma lisas, et enamik inimesi suhtub linnades luusivatesse rebastesse üldjuhul positiivselt, üle poole vastanutest arvas, et reinuvader neid ei häiri või et neile isegi meeldib rebast linnas kohata.
“Siiski, ligi kolmandik vastanutest tundis ennast häirituna ja seitse protsenti avaldas arvamust, et rebased tuleks inimasustustes täielikult hävitada. Peamiseks probleemiks peetakse seda, et rebased võivad levitada inimestele ja koduloomadele ohtlikke haigusi,” selgitas Saarma. Lisades, et tänu edukale vaktsineerimiskampaaniale on rebaste arvukus Eestis viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ja loomad loodavad linnadest vähema vaevaga toitu leida. Pool vastanuist oli rebast näinud samas paigas korduvalt ja kõige sagedamini hämaras või pimedal ajal. Valdavalt nähti kanavarast niisama toimetamas, kuid paarikümnel korral häiris ta koduloomi, tuhnis prügikastis või sõi koduloomadele pandud toitu.
Kui enamasti ei täheldatud rebaste välimuses midagi tavatut, siis ligemale seitse protsenti küstletuist oli näinud rebast, kelle keha või saba oli osaliselt karvutu. Uurijate arvates võis neil juhtudel olla tegu kärntõves loomaga.
Uuring kestab aasta lõpuni ja teaduslike analüüside tulemused tehakse teatavaks kevadel 2012.