Kadri Simson: Kingitused kõige jõukamatele

Kadri Simson
, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Simson.
Kadri Simson. Foto: Erakogu

Pärnu Postimehe juhtkiri riigikogu kevadistungjärgu kokkuvõtmiseks näitas, et julgus valitsusest erinevalt mõelda ajakirjanike mõistmist ei leia. Vahest on siiski tegemist infopuudusega ja pärast selgitusi saab selgeks, et kõik, mis Toompealt 54häälelise toetusega seadustatakse, pole sulakuld.

Üks viimaseid vastuvõetud seadusi sätestab, et alates 2015. aastast langeb üksikisiku tulumaks praeguselt 21 protsendilt protsendi võrra madalamaks. Tõsi, sellest võidavad kõik palgasaajad, kuid inimene, kes teenib 400 eurot kuus, võidab kümme korda vähem kui 4000eurose palga saaja. Riigieelarvele maksab maksualandus aga 70 miljonit eurot aastas (üle miljardi krooni). See raha ei ole riigile üleliigne, ainult et seda hakatakse koguma teistsuguste maksude näol. Edasised kütuseaktsiisi tõusud ja elektri kallinemisest tingitud suuremad riigimaksud toovad endaga kaasa hinnatõusud, mis mõjutavad juba kõiki inimesi.

Seetõttu tegimegi parandusettepaneku, et kui maksukoormust on plaanis alandada, võiks seda teha tulumaksuvaba miinimumi tõstes. Nii võidaksid kõik keskmist palka ja alla selle teenivad inimesed rohkem, kui annab neile võitu üheprotsendine maksualandus. Maksuvaba miinimumi kergitades võidavad ka suurema sissetulekuga inimesed, aga täpselt niisama palju kui ülejäänud.

Maamaksu eksperimendid

Veel arusaamatum paistab olevat vaidlus maamaksu kaotamise üle. Siin tuleb eelteadmiseks võtta, et selle seaduse initsiaatorid on poliitikud, kes kogu oma karjääri on ehitanud Tallinna valijate häältele. Tallinnaski on kortereid, millelt maamaksu tasuma ei pea, sest see jääb alla viie euro aastas ja nii väikest summat ei pea maksuamet otstarbekaks koguda. Pensionärid on samuti maamaksust vabastatud. Siiski on mitmes linnaosas suuri elamukrunte, mille maamaks aastas ületab 1000 eurot. Selliste inimeste muret kuulda võttes otsustatigi kaotada kodude maamaks kogu Eestis. Seejuures eirati ohte, mis kodualuse maamaksu kaotamine on toonud kahes vallas, mis seda vabatahtlikult juba katsetasid.

Harku vald kaotas elamute maamaksu. Keskmine pere võitis sellest 75 eurot aastas. Kuid vallaeelarve vähenes ja selle täitmiseks otsustati mitmekordistada lasteaiatasu. 2010. aasta alguses oli lasteaia kohatasu 250 krooni kuus, siis tõsteti see 435 ja sellest aastast juba 652 kroonini. Kui laps käib lasteaias 11 kuud, tuleb vanematel aasta lõpuni rahakotti kergendada 7172 krooni võrra (458.30 eurot).

Rae vald lahendas kodualuse maamaksu langetamise nii, et tõstis hinda sellel maal, mis maamaksuvabastuse alla ei mahtunud. Sellega sattusid raskesse olukorda eelkõige inimesed, kes põliselt on suurtes taludes elanud, ent nüüd peavad Tallinna külje alla jäävate elamukruntide maksuvabastuse kinni maksma.

Need kaks näidet ütlevad meile selgesti, et valla- või linnaeelarve on tervik. Kui sealt raha ära võtta, jääb kas mõni oluline teenus tegemata või tuleb lisaraha korjata muul viisil. Selle eest on hoiatanud rahandusminister Jürgen Ligi, kes poliitilistele kokkulepetele vaatamata peab maamaksu kaotamist populistlikuks.

Ligi nentis riigikogus, et kui otsustatakse vabastada 1500 ruutmeetrit maamaksust, peaks andma omavalitsustele uued võimalused koguda see raha teistpidi. Ligi ütles otse, et ta ei pea õigeks, kui ülejäänud maksumaksjate arvel ehk riigieelarvest kompenseeritaks see laekumata raha.

Miks Keskerakond pöördus presidendi poole?

Siit jõuamegi põhjuseni, miks Keskerakond otsustas pöörduda presidendi poole, et ta ei kuulutaks kõnealust seadust välja. Põhiseadus sätestab, et linnadel ja valdadel on iseseisev tulubaas. Kui riik seda kärbib, siis ainult ülesandeid vähendades või kärbet muul moel kompenseerides.

Maamaksu kaotamise puhul pole seaduse tekstis kumbagi. Pärnu Postimees nentis juba maamaksu idee algfaasis, et omavalitsusjuhid ei hüppa maamaksu kaotuse rõõmust. Seda selgitas kõige põhjalikumalt Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, hoiatades, et maamaksu kadumisega tekib kohe probleem, kas jätkub jõudu jätkuvalt seista kalmistute, parkide ja haljasalade heakorra, jäätmekäitluse ja tänavavalgustuse eest. Ta meenutas, et vallad on siiani raskustes kahe aasta taguse kärpe pärast, kui riik vähendas omavalitsustele laekunud tulumaksu 11,93 protsendilt 11,4ni ja märkis selle liigutusega kaasnevas seletuskirjas, et tulubaasi kahandamisega seoses ei peaks omavalitsus võtma lasteaeda kuni kolmeaastaseid lapsi ega tegelema kultuuri- ja spordikorraldusega.

”Minu teada ei ole ükski omavalitsus saanud seda soovitust järgida, sest see on eluvõõras,” nentis Erkmann ja pani ette, et enne kui rääkida maamaksu kompenseerimisest, tuleb lahendada kahe aasta tagusest omavalitsustele eraldatud raha vähenemisest tekkinud probleem.

Praeguses seadusetekstis jäetakse lahendamata olukord, kuidas linnad ja vallad kõikjal Eestis 2013. aastal hakkama saavad. Selles foonis saab selgeks, miks Tallinn kodualuse maamaksu kiirkorras kaotas. Kogu seadus, mis kubises õigekirja- ja õigusvigadest, oli kirjutatud Tallinna kohalike valimiste kampaania vaimus. Keskendudes ühele omavalitsusele 226st, unustati täiesti mõju kogu Eestile. Nii teataski Tallinn, et “meiega enam hirmutama ei pea, astusime soovitud sammu, jätke nüüd ülejäänud linnade tulubaas alles”. Sisuliselt kadus pärast Tallinna otsust vajadus kompenseerimismehhanismita seadus kiirkorras vastu võtta. Nüüd on otsus presidendi kätes.

Kodukulud on liiga suured

Maamaksu kaotamine toob märkimisväärselt suurt kasu väga vähestele linnade eramuomanikele. Ometi on kodukulud suured ja muret teeb uudis, et 2013. aastast elektrituru avamisega kaasnev 40protsendine elektri hinna tõus kasvatab kulusid veel.

Eestis on koduga seotud mitu sundkulutust. Üks neist tuleneb meie külmadest talvedest: ellujäämiseks on tarvis tuba kütta. Keskerakond algatas seaduse, mis jätaks ka koduomanikele 17 miljonit eurot aastas kätte. Ainult et sellest võidaks keskmine majapidamine kümme eurot igal kütteperioodi kuul. Seega on ettepanek lisada vähem käibemaksu toasoojale. Kui tõesti inimestest hoolitakse, peaks sügisel riigikogusse tuleval seaduseelnõul olema rohkem toetajaid kui vaid 54 valitsusliidu liiget ja küttekulud seeläbi vähenema.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles