Ja võitlus jätkub

, filmisõber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kaader filmist

Tunnustatud dokumentalisti Kim Longinotto viimane linateos „Roosad sarid”, mida näidatakse Pärnu filmifestivalil, räägib ahistatud naiste kaitseks tekkinud liikumisest Indias.

India on tähelepanuväärne maa. Pindalalt seitsmes ja rahvaarvult teine, rahvusliku kogutoodangu poolest kümnes ja majanduskasvu järgi üks maailma esimesi riike, mida imetlevad ja kadestavad paljud.

Samal ajal on India tohutute vastuolude maa, kus ülim rikkus eksisteerib kõrvuti suure puudusega ja piiritu liberaalsus äärmusliku konservatiivsusega, mis tihti lähtub kastisüsteemist ja religioossetest dogmadest.

Vaieldamatult igas mõttes üks keerulisema taustaga piirkondi kogu Indias on Uttar Pradeshi provintsi Bundelkhandi regioon. Looduslike ressursside vähesuse, viljatu pinna ja kehvasti välja ehitatud kommunikatsioonide tõttu vireleb see osa riigist püsivalt vaesuses, mis oma mõju avaldab sealsele ühiskonnalegi.

Endiselt domineerivad iganenud poliitilised ja usulised vaated, mis kõige rohkem kahjustavad inimesi, keda loetakse madalamate sotsiaalsete kihtide hulka kuuluvaks. Eelkõige on löögi all naised, kel vastavalt sealkandis kehtivatele reeglitele-tavadele pole pea mingeid õigusi. Neid müüakse, vahetatakse, ahistatakse ja alandatakse, ilma et neil oleks lootust abile. Vähemalt oli see nii ajani, kui asus tegutsema fuksiakarva sarides naiste seltskond, kes kutsub end gulabi gang’iks ehk roosaks jõuguks.

Kim Longinotto viimane linateos „Roosad sarid” räägibki sellest Uttar Pradeshi osariiki haaranud liikumisest ning selle jõulisest ja karismaatilisest esinaisest Sampat Pal Devist.

Elanud üsna varases nooruses üle kõikmõeldavad õudused, mida perest välja heidetud India naine võib kogeda, otsustas Sampat Pal Devi pärast õnne leidmist hakata oma vaevatud suguõdesid aitama, selle asemel et istuda, käed rüpes.

Kuigi toetus söaka naise üritusele on visa tulema, on ta nüüdseks suutnud päästa arvestatava hulga hüljatud õrnema soo esindajaid.

Film näitab ilustamata Sampat Pal Devi argipäeva, tema võitlusi ja võimalusi, õnnestumisi ja läbikukkumisi. Kohati küll ühekülgselt, sest vastaspoolele ei jää sõnaõigust, kuid linateose väärtust see ei vähenda. Probleemi olemus on hästi piiritletud ja see annab hea pildi ebaõiglusest, mis maailmast kuhugi kadunud pole.

XXV Pärnu filmifestivali „Õnneotsijate” programmi raames näidati “Roosasid sarisid” esmaspäeval ETVs, samuti on film kavas täna mudaravila kinos. Linateos kandideerib festivali peaauhinnale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles