Mõjukas Briti majanduskiri The Economist jagab taas tunnustust ja kiitust Eestile.
The Economist kiidab Eestit
21. juuli 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
”Vähenev tööpuudus, raketina kerkiv majanduskasv, kõrge lennuga eksport ja eelarve ülejääk – see on Eesti lugu tagasihüppest järsust majanduslikust kollapsist,” kirjutas The Economist.
Ajakirja arvates ei näita need head uudised ainult paindlikkuse ja kokkuhoiu väärtuslikkust, vaid julgustavad ka Lätit ja Leedut.
Selle aasta esimeses kvartalis moodustas Eesti majanduskasv 8,5 protsenti, mis oli Euroopa Liidu kõrgeim. Tööpuudus vähenes kõige enam – 18,8 protsendilt 13,8 protsendile. Eestil on ELi madalaim võlakoormus, vaid 6,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Reitinguagentuur Fitch on tõstnud Eesti tasemele A+.
Kõigi kolme Balti riigi poliitikud tunnevad end lunastatuna: kriisi ajal soovitati rahvusvaluutad euro küljest lahti siduda, kuid selle asemel tehti panus ”sisemisele devalveerimisele” (Eesti puhul tähendas see sisemajanduse vähenemist üheksa protsendi võrra) ning nominaalpalkade suurele kärpimisele. Ent pikaajaline konkurentsivõime on siiski murelaps.
Kuigi inflatsioon aeglustub, kardab Eesti Pank Tallinnas ülekuumenemist. Eelmine majandusbuum tõi kahekohalise arvuga majanduskasvu ja hoolimatu laenamise, millele järgnesid ehitusturu kokkuvarisemine ja sisemajanduse 14protsendine langus. Eestlased loodavad, et valdavalt välisomanike pangad on minevikust õppust võtnud.
Tõsisem küsimus on, kas teised riigid suudavad siin midagi vastu panna. Eestil on head näitajad ärisõbralikkuse, läbipaistvuse ja ausa valitsemise osas. Maksud on ühetasased ja madalad (valitsus on otsustanud alandada tulumaksu 2015. aastaks 21 protsendilt 20 protsendile).
Sellegipoolest on naaber Läti (sai rahvusvahelist rahaabi 2009) ja Leedu agarad järgima Eesti eeskuju. Nende mõlema eksport õilmitseb (38- ja 42protsendiline kasv mais). Leedus on suurenenud sisetarbimine ja mõlemad riigid loodavad peatselt järgneda Eestile eurotsooni, vähendades sellega rahariske ja tõstes mainet investorite silmis.
Ent The Economisti arvates on edasi tõttavad eestlased haistnud uut väljakutset. Kui ühisraha peaks koost lagunema, on eestlased otsustanud kuuluda Saksamaa ümber koonduva ”supereuro” siseringi. Hüvasti, Ida-Euroopa, tere tulemast ”uude Põhja”!