Tootsi aleviku südasuvist vaikelu häirib aeg-ajalt töömüra, mis kostab katlamaja poolt, sest ehitajatel on tööga kiire ja esimene soojus peab siit torustikku jõudma poolteise kuu pärast, 15. septembril.
Tootsi uus katlamaja valmib septembris
28. juuli 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue katlamaja tarvis on AS Tootsi Turvas kasutanud ära tühjaks jäänud kahekorruselise silikaathoone, milles toodeti vahtpolüstürooli. See jääb vana, 1970. aastatel ehitatud kolmekorruselise hiigelkatlamaja vahetusse naabrusesse. Ajutiselt, sest omanikel on plaan briketivabriku külge kasvatatud hoone lammutada ja siis on 60 meetri kõrguse jämeda korstna ümbruses tühi plats.
“Paneme siia lilled kasvama,” kostab AS Tootsi Turba töödeldud kütuste ja energeetika juht Ülo Stokkeby, kes tööde käigul vanast uue kohandamisel pidevalt silma peal hoiab.
Kaks katelt
Lilled hakkavad siin ehk kasvamagi õue- ja silmailuks, aga praegu tegutsevad ligi miljon eurot maksma minevas katlamajas ehitajad Tartu firmast ICT Projekt. Suur ja väike katel tuuakse Lätist ning nende koguvõimsus on 4,5 megavatti soojusenergiat. See kogus rahuldab nii veidi peale 800 elanikuga Tootsi aleviku kui ettevõtte enda soojavajaduse.
Soe vesi voolab tootsilaste kraanidest suvi läbi, nagu polekski siinne suurim tööandja briketivabrik maist suletud ning asula kaotanud oma monofunktsionaalsuse, nagu väidab vallavanem Kalev Kaljuste kohalikke sõnumeid edastavas Tootsi Teataja viimases numbris.
“Põhimõtteliselt peaks uus katlamaja aleviku vajadused rahuldama ja kui see tähtajaks valmib, pole meil talve ees hirmu,” ütleb vallavanem.
Tootsi kaugküttevõrk kuulub AS Tootsi Turbale, mis toodab soojusenergiat ka Lavassaare katlamajas ja Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas kui sealse katlamaja operaator.
Tootsis hakkavad uued katlad tootma soojust kohalikest biokütustest, eelkõige tükkturbast ja puiduhakmetest. Praegu varustab Tootsi kaugküttevõrku soojusenergiaga vana katlamaja 2,5megavatine varukatel, mis põletab puidugraanuleid. Puidugraanulid arvab Stokkeby kaugküttekatlamajas soojatootmiseks siiski liiga kalliks küttematerjaliks.
Kiviseinte vahel on töömehed paika sättinud kolmemegavatise põhikatla, paigaldamist ootab 1,5-megavatine tipu- ja varukatel, seadmestamisel on pumba- ja soojusvahetuse ruum. Hoone otsaseina juures laiutab hiigelauk, kuhu tuleb kütuseladu, mis mahutab paarsada kuupmeetrit biokütust.
Soojus hakkab uuest katlamajast liikuma vana torustikku pidi, seda on AS Tootsi Turba katlamaja juhataja Urmas Kohandi jutu järgi kaks ja pool kilomeetrit. Ega alev ise ka suur ole, pindala vaid 1,9 ruutkilomeetrit.
Kohalik biokütus
“Valdavalt on meie küttetorustik maapealne, seda on kergem korras hoida ja soojakaod pole suured, iseküsimus on see, et selline torustik riivab silma ja takistab liikumist, mõnes kohas on vaja sellest otse minnes üle ronida,” selgitab Kohandi ja annab soojatorustikule selle soojapidavuse järgi hindeks “tubli kolm pluss, kui mitte neli”.
Katlamaja seadmete tellimist võrdleb Stokkeby ülikonna õmblemisega rätsepa juures, sest need peavad vastama täpselt tellija soovidele. Tootsis peavad katlad, soojuspumbad ja muud seadmed mahtuma kunagisse tootmishoonesse.
“Tavaliselt esitatakse katelde tellimus kuni pool aastat ette, meil vedas, sest põhikatel oli Lätis valmis, tehtud ühe teise tellija jaoks, kuid see ütles ära,” mainib Stokkeby õnneks läinud katlaostu.
Kütteperioodi tippajal hakkab katlasuhu minema 40 tonni kütust ööpäevas. Kütteturvast ja puiduhakmeid kui kohalikke biokütuseid Eestis jätkub, ent soojusenergia hind endises briketitootjate asulas kujuneb läinud talvega võrreldes tarbijatele pisut kõrgemaks, kuid jääb ometi üheks madalamaks riigis. Praegu on soojusenergia hind Tootsi valla lõpptarbijale 38.22 eurot megavatt-tund.
Briketivabriku tehnoloogiline katlamaja, millest varem tuli soojus Tootsi valla kaugküttevõrku, kasutas kütusena põhiliselt freesturvast. Uue katlamaja kütus on peamiselt tükkturvas.