Voltveti mõisa häärber varjub tellingutesse

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voltveti mõisa häärberi küljest lammutati paar suve tagasi vasakpoolne aulatiib, selle asemel on parkla. Nüüd on Tihemetsas käsil ajaloolisele hoonele esialgse kuju andmine 1939. aastal ehitatud kolmanda korruse lammutamisega. Paksudest tellistest laotud vaheseintest murravad läbi Pärnu firma OÜ Teemantlõiked töömehed.
Voltveti mõisa häärberi küljest lammutati paar suve tagasi vasakpoolne aulatiib, selle asemel on parkla. Nüüd on Tihemetsas käsil ajaloolisele hoonele esialgse kuju andmine 1939. aastal ehitatud kolmanda korruse lammutamisega. Paksudest tellistest laotud vaheseintest murravad läbi Pärnu firma OÜ Teemantlõiked töömehed. Foto: Ants Liigus

Nädala lõpuks varjab Voltveti mõisa veel kolmekorruselist häärberit telk, mille varju jäävate tellingute püstitamine algas eile, paari kuu pärast saab ajalooline hoone oma algse väljanägemise.

Voltveti mõisa 1830. aastatel ehitatud häärber oli kahekorruseline, pealisehitus valmis Pätsu ajal, kui hoones töötas metsakool ja õppetöö korraldamine vajas lisapinda. Nüüd on 1939. aastal valminud kolmas korrus muutunud kasutuks ja majanduslikus mõttes kulukaks. Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus kasutab metsameeste ja abiaednike harimiseks renoveeritud õppetiiba, kus on ka õpilaskodu, ja on alustanud hilisklassitsistlikus stiilis hoonele algkuju andmist.

Tugev savitellis

Tihemetsas piirab kahe kuldse trepilõviga peahoone küljest lammutatud aula asemele rajatud parklat võrkaed, millesse kuhjatud alustatud töö lammutusjäätmed.

“Alustasime klassiruumide karkasside lahtilõikamist ja vaheseinte lammutamist, peame tegema kalded sisse, et katusemehed saaksid oma tööjärje üle võtta,” rääkis alltöövõtja osaühingu Teemantlõiked esindaja Reget Roomet.

Roomet on õppinud Tihemetsas autolukksepaks ning teab ümbruskonda ja peahoonet ega arva tööd keeruliseks. Küll on sellel eripära, mis eristab tellistest laotud lisakorrust varasematest objektidest.

“Kasutatud on kohalikku savitellist ning nende vahel lubikrohvi, mis omal ajal on hästi tehtud ega tule kergelt välja, see on Eesti-aegne ehitis ega ole võrreldav nõukogudeaegsetega,” rääkis Roomet. “Vene ajal tehtud hoonetes võib seinaladumise järgi öelda, et see on tehtud reedel, meestel on kiire olnud, näha on seegi, kus pole liiva, kus krohvi.”

Kõnealusele 2004ruutmeetrise pinnaga korrusele jäi sellinegi turvatud ruum nagu sõjalise õpetuse relvaladu, mille raudkappide kasutamise kohta viimane sissekanne numbriga 1170 on tehtud 21. aprillil 1998: “Kõik relvad on viidud Pärnu politseiprefektuuri hoiule.”

Hingedekuu lõpuks

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel alanud ümberehituse tärmin on hingedekuu lõpp, 30. november. Peatöövõtja AS Eston Ehituse projektijuht Priit Talts möönis, et häärberi ülakorruse lammutamisel on palju käsitsitööd, sest hoone eripära tõttu tuleb lammutamisjäätmed käe otsas alla tuua. Kolmandale korrusele jõudmiseks saavad töötegijad kasutada häärberi külge metsakooli aastail ehitatud elamutiiba, millest jätkub valatud trepp pööninguni.

Nii kolmekorruselise elamutiiva kui niisama kõrge õppetiivaga ehitatakse peahoone katust pidi kokku. Peatöövõtja ülesanne on ka häärberi akende vahetamine ning võimalikult hoolikas tuleb olla, et kivikatuse pealepanemise eel ei tekiks kusagilt sademevee leket, mis kahjustaks taastatud saali või teisi alumiste korruste ruume.

Lammutataval, maapinnast tosina meetri kõrgusele jääval katusel on ülakorruse ehitamise aegne valtsplekk, mis toodetud enne Teist ilmasõda Inglismaal ja Saksamaal ning kus tollase riigi sümbolina on sisse pressitud haakrist.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse majandusjuhataja Mati Jassik avas töölaual Malle Rähni koostatud restaureerimise eelprojekti, mis kinnitab, et häärberi algupära on lisakorrusega rikutud. Muinsuskaitse asjatundjad andsid soovituse taastada hoone algkujul ja majanduslik olukord mõjus sellega kooskõlas.

“Meie majanduskulud on suured, neid on vaja vähendada, peahoonet hakkame kütma oma katlamajast, mille projekteerimine käib,” mainis Jassik.

Raha mahuka töö tegemiseks eraldas riik mõisakoolile, nagu Voltveti koolituskeskus seda on, CO2 kvoodi müügist saadud summast.

Voltveti mõisa häärber moodustab kaitsealuse pargiga kena koosluse ja edaspidi peavad nii kohalikud kui külalised harjuma uue vaatega omaaegse metsakooli ja hilisema Tihemetsa tehnikumi peahoonele, mille sümboliks on jäänud peatrepil lamavad kuldsed lõvid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles