Mart Viisitamme juhitud Pärnu linnavalitsus muutis Esplanaadi 10 ja Ranna puiestee 7 detailplaneeringuid arutanud ruumilise planeerimise komisjoni seisukohti, kinnitades muinsuskaitseametile, et linn toetab mõlemat ehitist kavandatud mahus.
Viisitamme linnavalitsus muutis ametnike seisukohti
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
9. september 2011, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Vahet tuleks teha linnavalitsuse poliitilistel ja ametnike tehtud otsustel,” ütles Esplanaadi 10 kohtuprotsessil tunnistusi andnud Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Liina Hansen.
Ametnikud lähtusid seadusest
Kui ruumilise planeerimise komisjon 2007. aastal Esplanaadi 10 lammutamiskava ja selle asemele kaheksakorruselise elamu ehitamise soovi arutas, pidid ametnikud lähtuma Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärusest. Selle järgi ei tohtinud uusehitiste kõrgus piirkonnas üldjuhul ületada 11 meetrit, et kaitsta ja säilitada olemasolevat villade kooslust.
“Aga õigusakte tuleb lugeda mõistuspäraselt,” lisas Hansen. “Uusehitised peavad arhitektuuriliselt ja mahuliselt ajaloolisesse linnaruumi sobituma.”
Herderi pakutud kaheksakorruselise maja eskiis komisjoni hinnangul linnaruumi ei sobinud. Eskiisi autori arhitekt Meeli Truu arvates sobis ja ta ei uskunud, et muinsuskaitseamet ei tee erandit.
Suur oli Hanseni üllatus ja pahameel, kui muinsuskaitseametile saadetud kirjas leiti, et linnavalitsus toetab Esplanaadi 10 ja Ranna puiestee 7 planeeringuid kavandatud mahus. Muinsuskaitseamet asus seisukohale, et kavandatav hoone ei sobi muinsuskaitsealale.
Kes Hanseni koostatud kirja muutis, ta ei teadnud. “Leian, et tänases Eesti ühiskonnas, vähemalt Pärnus on linnaarhitekti positsioon devalveerunud,” rääkis Hansen kohtule antud tunnistuses.
Kohtunik Maili Tartu küsimusele, miks linnaehituslikes küsimustes ei osutu määravaks linnaarhitekti seisukoht, ei osanud Hansen vastata. Samuti kinnitas ta, et alates oma tööleasumisest 2007. aastal pole ühtegi ostu-müügilepingut ette valmistades tema poole pöördutud. “Pean enesestmõistetavaks, et muinsuskaitsespetsialistil on ülevaade muinsuskaitsealal toimuvast,” lausus Hansen.
Linnasekretär on ainult nõuandja
Poliitikutest linnavalitsuse liikmete umbusku ametnike suhtes näitab seegi, et pärast 2009. aasta Pärnu linnavolikogu valimisi muutis Viisitamm oma seisukohta Esplanaadi 10 kohtuvaidluse suhtes. Kui 2008. aasta 16. juuni taganemisavalduse tähelepanuta jätmise valmistas ette majandusosakond ja Viisitamm allkirjastas selle lisaküsimusi esitamata, siis 2009. aasta 2. novembri kompromissettepaneku koostas linnapea ainuisikuliselt.
Linnasekretär Tiina Rohti hinnangul ei tulnuks kompromissettepanekuga nõustuda, sest Herderi taganemisavaldus polnud esitatud mõistliku tähtaja jooksul ja kinnistu ostjal ei saanud olla kindlust, et ta saab kinnistule soovitud ehitusõiguse.
“Mina võin ju teisiti arvata, aga linnavalitsuse esindaja ja otsuste tegija on ikkagi linnapea. Minu roll on ainult nõu anda,” rääkis Roht.
17. novembril kirjutas Pärnu linnavalitsust esindanud majandusosakonna juhataja Olav Avarsalu notar Marje Jürioja juures alla Esplanaadi 10 müügilepingule, milles linnavalitsus kinnitas, et kinnistul pole muinsuskaitselisi, looduskaitselisi ega muid piiranguid.
Tegelikult asus kinnistu juba sel ajal muinsuskaitsealal ja selle ostnud OÜ Herder soovib tehingust taganeda, põhjendades seda vara väärtust kahandava olulise piirangu varjamisega.
Kohtuistung jätkub 19. septembril planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli tunnistuse kuulamisega, 3. oktoobril on kavas kohtuvaidlused.