Välismaalt koju jõudnud talent peab autojuhiloa uuendamiseks vähemalt pool aastat Eestis elama, neli kuud kodumaa õhku nuusutanud inimese saadab liiklusregister piiri taha luba taotlema.
Talendid peavad välismaal autojuhilube vahetama
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
10. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur oli Londonis töötava pärnaka Nadežda Košeleva üllatus, kui liiklusregistri ametnikud käskisid tal esmase juhiloa Inglismaal põhiloa vastu vahetada. Oli ju esmane juhiluba tehtud Eestis ja oma teada polnud naine elukohta muutnud.
Kus on Euroopa Liidus kodu?
Košeleva ei varja, et ta on sunnitud leiba teenima välismaal, sest Londoni ligi 1000 eurot kuus on siiski rohkem kui Maxima müüja 4000kroonine kuupalk. Aga see ei tee temast veel inglast ja oma kodulinnaks peab Eesti kodakondsusega 22aastane naine endiselt Pärnut. Siin elavad tema lähedased, siin käib ta kodus ema juures.
Euroopa Parlament ja Eesti riik peavad Košeleva-suguseid tuhandeid Eesti noori juhiloaturistideks. 1. juulist hakkas kehtima liiklusseadus, mille järgi mootorsõiduki juhtimise õigus antakse Eestis alalise elukohaga isikule. Samasugune nõue oli ka varem, kuid nüüd lisati seadusesse Euroopa Nõukogu direktiivist lähtuv täiendus, et alaline elukoht on koht, kus isik elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva.
Liiklusregistri töötajad kontrollivad alalist elukohta rahvastikuregistrist, kus on Eestisse registreerimise kuupäev.
Maanteeameti avalike suhete peaspetsialisti Timo Vijari sõnutsi peab inimene olema Eestis viimase aasta jooksul elanud vähemalt 185 päeva. Kui ta on Eesti rahvastikuregistris arvele võetud näiteks 140 päeva tagasi, peab ta veel 45 päeva ootama, 1. detsembril Eestisse alaliselt elama asunud inimene saab juhiloa vahetada alles 3. juunil.
Rahvastikuregistris muutub inimese elukoht enamasti igaühe isikliku sooviavalduse alusel, kuid leidub erandeidki.
Kui jätta kõrvale kohtu kaudu eluruumist väljatõstmised ja eluruumi omaniku õigustatud nõudmised, mis välismaal töötamisse ei puutu, on peamisteks isiku tahteta rahvastikuregistri kande muutmise põhjusteks andmevahetuslepingud välisriikidega ning abielu- ja sünnidokumendid.
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase jutu järgi on igal riigil vaja teada, kus inimene tegelikult elab ja töötab. Selleks, et näiteks Soome haigekassakaarti saada, peavad nädalavahetustel Eestis käivad ehitajad oma alalise elukoha Soomes registreerima.
Kust haigekassakaart, sealt juhiluba
Eestil on Soomega andmevahetusleping ja kui inimene Soomes registreeritakse, kustutatakse ta Eesti rahvastikuregistrist. Kui talent kehtivust kaotama hakkavat juhiluba läheb vahetama, soovitatakse tal seda Soomes teha.
Välismaal töötavate eestlaste õnneks on Eestil andmevahetusleping esialgu ainult Soomega.
Teiseks rahvastikuregistri kande muutmise põhjuseks võib Pungase sõnutsi olla abielu- või sünnidokument. Just nimelt “võib”, sest osa riikide dokumente usaldab Eesti riik rohkem, osa omi vähem.
Viimane halva üllatuse põhjustaja on inimeste tähelepanematus. Vahet pole, kas saate uued dokumendid Eestis või mõnest Eesti välisesindusest. Enne dokumentide saamist on vaja saatkonnas esitada elukohateade ja see tõenäoliselt Londoni Eesti saatkonnas dokumente vahetanud Košelevale saatuslikuks saigi.