Tarmo Mere: Lumetorm ja elektririkked – kas andsime endast parima?
Üle-eelmine nädal oli paljudele pärnumaalastele mahasadanud valgele paksule lumevaibale vaatamata sünge ja kõle. Seda sõna otseses mõttes, sest ligi 9000 majapidamist pidi kas tunde, päeva või isegi viis kuni kuus päeva elektrita hakkama saama – oli pime, elektril töötavad küttesüsteemid ei töötanud, puurkaevust ei saanud vett, peatus paljude väikeettevõtete töö, kurja vaeva tuli näha väikefarmides lehmade lüpsmisega, väikepoed olid elektrikatkestuse tõttu kinni, kannatati varalist kahju jne.
Kas see ongi meie maapiirkondades paratamatu reaalsus, kui tuleb tavapärasest veidi tugevam tuul, veidi paksem lumi? Kindlasti mitte. See, mis Pärnumaal ja mujal Eestis toimus, oli sündmus, mille sarnast meie elektrikud viimase paarikümne aasta jooksul ei mäleta.
Rohkem kliente oli elektrita küll viimati jaanuaritormi ajal 2005. aastal, kuid siis ei olnud tegemist lumetormiga ning ligipääsetavus rikkekohtadele oli väga märjale ja pehmele pinnasele vaatamata mõnevõrra lihtsam.
Mis juhtub, kui üheaegselt puhub tuul ligi 30 m/s, maha sajab ligi 30 sentimeetrit paksu ja märga lund ning tihedas lörtsisajus vahelduvad kiiresti pluss- ja miinuskraadid? Vastus sai juba öeldud: aastakümnete suurim hulk elektrikatkestusi. Miks selliste erakorraliste loodustingimustega kaasnevad elektrivõrgu rikked?
Tuul. Meie elektriliinid on rajatud valdavalt läbi metsaalade, seega langevad sellise tuulega elektriliinidele ka täiesti terved ja tugevad puud, mida liinitrasside hoolduse käigus ei ole eemaldatud. Teisalt ei saa ja ilmselt ei oleks see loodushoiu seisukohalt mõistlik, kui raiuksime kõik liinikoridorid Eestis nii laiaks, et ükski puu murdudes liinidesse ei ulatuks. Kogu Eesti peale kokku tähendaks see ligi Hiiumaa-suuruse maalapi lageraiet.
Raske ja märg lumi. Esmapilgul võib tunduda imelik, mis seos on tihedal lumesajul ja elektririketel. Lörtsiseguse raske lume all painduvad või murduvad elektriliinidele jällegi samad puud ja oksad, millest juba juttu oli. Peale selle on paksu lume tõttu kõrvalteede kaudu kordi aeglasem rikkekohtadeni jõuda ning liinitrassil liikuda.
Pluss- ja miinuskraadide vaheldumisest tekkiv jäide. See on elektrivõrgu viimane suurim vaenlane. Kui sajab lörtsi ja sellele järgnevad miinuskraadid, tekib elektriliinidele mitmekümne sentimeetri paksune jää ja lume kiht, mille raskusele elektriliinid alati vastu pidada ei suuda ja katkevad.
Mida teeme, et erakorraliste ilmastikuolude mõju elektrivõrgule vähendada? Ainuke lahendus on uute rajatavate elektriliinide ehitamine maa alla ehk maakaablivõrk.
Ja seda me teeme. Praegu on veel ligi 80 protsenti Eesti Energia Jaotusvõrgule kuuluvast elektrivõrgust õhuliinid, kuid kallutame seda osakaalu maakaablivõrgu kasuks.
Valdava osa uuest elektrivõrgust rajame juba praegu maakaablis ja järk-järgult viime renoveerimistööde käigus olemasolevat elektrivõrku maa alla.
Maakaablivõrgu rajamine on olenevalt pinnasest poolteist, kaks või enam korda kallim, aga selle eluiga on pikem, hoolduskulud väiksemad ja kõige olulisem – ilmast tingitud elektrikatkestusi ei ole. Kaalukauss peaks olema kallutatud maakaablivõrgu kasuks veidi rohkem kui kümne aasta pärast.
Igal aastal investeerib EE Jaotusvõrk ligi poolteist miljardit krooni elektrivõrgu uuendamisse. Eesti kontekstis on see väga suur summa, olgu see suhestatud kas või kogu Eesti riigieelarvega, mis läheneb sajale miljardile kroonile.
Riigieelarvega võrreldes läheb elektrivõrku rohkem kui 1,5 protsenti. Otsuse elektrivõrgu investeeringuid hüppeliselt tõsta tegi EE kaks aastat tagasi ja juba praegu on rikete statistikat jälgides märgata rikete vähenemist.
Vastus ei saagi olla teine, kui teoreetiliselt saab alati paremini. Panime tormi ajal välja peaaegu 150 brigaadi üle Eestis ligi poole tuhande elektrikuga. See vägi ei olnud väike.
Ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et ükski ettevõte või eraisik ei saa oma rahaasjade majandamisel paigutada ressurssi selleks, et oodata sündmusi, mis võivad juhtuda kord kümne või kahekümne aasta jooksul. Maksame me ju selle eest kõik, kes me elektrit tarbime.
Mõistame paljude pärnakate meelehärmi, mida ülemöödunud nädal kaasa tõi, kuid võin kätt südamele pannes öelda, et andsime oma parima.
Praegu, kui kõik tormiga kaasnenud rikked parandatud, hakkame tegelema kahjude hüvitamisega. Kindlasti ei suuda see kogu kahju ja kaasnenud probleeme korvata, aga toeks on see siiski.
Tänud kõigile pärnumaalastele, kes meid rasketes oludes aitasid: lükkasid oma tehnikaga lumest lahti kõrvalteid, et rikkebrigaadid kiiremini rikkekohtadeni jõuaksid, aitasid meil rikkekohti otsida jne. Veel kord, südamest tänud teile.