Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Seenepeolisi üllatab kuningšampinjon

Lisatud pildigalerii!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kuningšampinjon. | FOTO: Urmas Luik
Mükoloog Vello Liiv uurib Pärnust korjatud ja Tihemetsa spordihoonesse näitusele toodud haruldast kuningšampinjoni, mida kodumaal on varem leitud vaid paaril korral. | FOTO: Urmas Luik
Punased kärbseseened. | FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF
Mercedes Merimaa kõrbeseenega. | FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF
Seenesahver. | FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF
Seenesahver. | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees
Seenesahver. | FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF
Seenesahver. | FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF
Seeneraamatud. | FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF
Seenefestival särk. | FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Tihemetsa spordihoones toimuva esimese seenefestivali avapäevaks oli korraldajatel näitusele vaatamiseks välja sättida 244 seeneliiki, neist üllatusleiuna Pärnust korjatud kuningšampinjon.

Kuningšampinjoni leidis Pärnu südalinnast Vanapargi alleelt keskkonnaameti loodushariduse spetsialist Merike Palginõmm ja tõi selle harulduse kaasa.

“Mina olen seda seent Rootsis näinud, Eestis on seda leitud paar korda,” ütles tuntud mükoloog Vello Liiv, hoides valkjashalli nagu kalasoomusega kaetud kübara ja sama värvi sileda jalaga haruldust uurivalt käes.

Rikas kant

Liivi jutu järgi on kuningšampinjon väga maitsev ja suurepärane toiduseen. Eesti esimesel seenefestivalil näituselaual pikutajat iseloomustas ta kui suhteliselt noort, sest kuni paarikümnesentimeetrisest kasvust jääb tal ligi pool puudu.

“Mulle tundub, et see kant on kõige seenerikkam, sest suvi ei soosinud seente kasvu igal pool,” rääkis Liiv, kiites uut algatust, seentele pühendatud üritust.

“Suurepärane ettevõtmine, ainult soodustab seente tundmist, sest mida rohkem me neid tunneme, seda vähem peame matuseid tegema,” nentis Liiv, rutates huvilistele pidama loengut söögi- ja mürgiseente kohta.

Tihemetsa spordihoones saab ülevaate seeneteemalistest raamatutest, looduspiltide näituse oma loometööst on välja pannud neli autorit: Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilane Miina Kask, maaülikooli tudeng Helen Gross, Pärnumaa kutsehariduskeskuse infotehnoloogia õpetaja Värdi Soomann ja Saarde vallavalitsuse maakorraldaja Martti Rooden.

Seenepõnni lastehoid oli viiepäevase ürituse avamisjärgsetel tundidel veel tühi, aga kui emad-isad tahavad kuulata süvenenult loengut või õppida seenetoite valmistama, saavad nad jätta mudilased juhendaja käe alla eakohaseid tarkusi õppima.

Valla nimiüritus

Pärnu lahe partnerluskogu tegevjuht Mercedes Merimaa ütles, et kogu ühendab kümmet Pärnumaa valda, sealhulgas seenepidu pidav Saarde, ja eesmärk on leida igaühele neist oma nimiüritus, nagu Tahkurannas hapukurgi- ja Tõstamaal räimefestival.

“Kogu meie piirkond on ühe sisuka festivali võrra rikkam, seened on nii mitmekesine ja lai valdkond, et nende tundmaõppimine jätkub ning iga info on vajalik,” mainis taimetargana tuntud Merimaa. Lisades näituselauale oma panuse, krõbekuiva kõrbest toodud pika peenevarrelise liivakarva seene.

Seentest kui toidulaua rikastajatest said avapäeval osalejad aimu OÜ Vilensa roogadest ja viieks festivalipäevaks avatud sahvririiulitest, millel perenaised on parimad seenehoidised ja nende valmistamise juhised huvilistele välja sättinud. Maitsestatud kuuseriisikad, pilvikud aedviljadega, seeneseljaka ja nii edasi kuni Häädemeestelt pärit Anu Ericssoni valmistatud valge veiniga marineeritud kukeseenteni, mille maitsmise eel tulnuks keel kinni siduda.

Kodustest hoidistest koostatud Seenesahvri purkide sisu maitsmine algab pühapäeva hommikul, misjärel pärastlõunal lõpeb kogu ürituski.

“Loodame, et mitu tuhat inimest leiab tee seenefestivalile,” mainis mahuka ettevõtmise toimkonna vedajaid projektijuht Marika Kose.

Tiheda ja sisuka kavaga üritus jätkab varasemate aastate Tihemetsa seenenäituste tava, toeks on paljud kohalikud ja kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse õpetajad, aga ka MTÜ Tihemetsa Vilistlane.

“Fanatismist on seni siin seenenäitusi korraldatud, nüüd on sellel tugi maaelu turgutaval Euroopa rahal Leader-programmist,” märkis Kose, tõdedes, et kõik sündmused ei pea toimuma Tallinnas või Pärnus.

“Kes jaksab seeni seedida, see jaksab ka seda elu seedida,” kostis Merimaa, kes esineb festivali teisel päeval ehk täna loenguga “Seened rahvameditsiinis”.

Tagasi üles