Kogenud seeneline haarab metsa minnes kaasa korvi ja noa, algaja pistab taskusse vaid kilekoti: mugavam ju. Tegelikult muudab elu lihtsamaks just esimene variant.
Miks peab seenel korvi ja noaga käima?
17. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu loodus- ja tehnikamaja õpetaja Liivi Sommer selgitab, et plastkottides seened purunevad kergesti ja neid on raske puhastada. Nii tasub seeni korjata korvi või plastmassämbrisse. Terava noaga saab aga seened juba metsas puhastada – jälle kodus vaeva vähem.
Ja seenelkäimise esimene reegel on ikka see, et korjata tohib ainult neid seeni, mida tunnete. Kui soovite tundmatut seent hiljem määrata, võtke see kindlasti kaasa koos kübara ning jala alumise osaga.
“Seeni korjates ärge rebige neid maast välja, vaid lõigake neid jalalt või murdke ettevaatlikult kübarad jalalt lahti,” soovitab Sommer.
Sommer rõhutab, et äärmiselt ettevaatlik tuleb olla kõigi valgete seentega. Peale valge kärbseseene kasvab meie metsades muid ohtlikke valgeid seeni.
“Ärge ajage omavahel segamini valget kärbseseent ja šampinjoni!” hoiatab õpetaja. “Pidage meeles, et valgel kärbseseenel on eoslehekesed jäävalt valged, ka vanadel seentel, šampinjoni eoslehed on alati kreemikad, vananedes muutuvad tumedamaks. Valgel kärbseseenel on jala jämenenud alaosa muguljas ja seda ümbritseb tupp, aga šampinjoni jalg on ühtlaselt sirge ning maa sees puudub tupp.”
Linnas ja autoteede ääres kasvavad seened tasub üldse korjamata jätta, sest raskmetallide sisalduse tõttu kahjustab nende söömine tervist.
Korjatud seeni ei tohi jätta järgmise päevani korvi seisma, sest seenemürgistusi võib põhjustada vanade seente sööminegi.
Juba kupatatud seeni ei tohi hoida raud- ega alumiiniumnõudes ja valmis seenetoidud tuleb ära süüa 24 tunni jooksul, sest seente vananedes tekivad mürgised laguained.
Kes sel nädalavahetusel Tihemetsa seenefestivalile ei jõua, võib eeloleval nädalal teisipäevast reedeni oma seeneteadmiste täiendamiseks sisse astuda Pärnu loodus- ja tehnikamajja, kus 10–18 väljas seenenäitus.
Seenesahvri perenaised soovitavad
Täna on Tihemetsa seenefestivalile põhjust minna kas või kogu perega. Peale näituse uudistamise saavad nii suured kui väikesed töötubades kaasa lüüa. Käsitööhuvilistele õpetatakse näiteks seentega lõngavärvimist, lapsed võivad samal ajal oma töötoas tegelda kas mängude või käelise tegevusega. Kui mehi ei huvita seenetoitude õpituba, tasub kuulata ehitusmükoloogia loengut.
Need, kes tahaksid õppida kasutama seeni eri roogades, on oodatud Pärnu kutsehariduskeskuse õpetaja Marina Madissoni õpituppa ja degusteerimisele, kus seenesahvri pereneaised tutvustavad tooteid ja annavad nõu.
Neile, kes seenefestivalile ei jõua, aga tahaksid seentest peale praadimise, soolamise ja marineerimise veel midagi teha, pakume seenesahvri perenaistelt mõne retsepti.
Seeneguljašš
liiter seeni (kuuseriisikas, kukeseen, puravik)
liiter suvikõrvitsat
300 grammi õli
300 grammi sibulat (küüslauku)
300 grammi porgandit
300 grammi tomatit
2 spl soola, 2 spl suhkrut, pipart või tšillipipra kaun
Kuumutage õli, lisage järjekorras sibul, porgand, seened, suvikõrvits. Kuumutage aeglasel tulel nii, et vedelik katab kogu segu. Vajadusel lisage keedetud vett. Maitsestage soola ja suhkruga.
Vormiroatäidis või supisegu
liiter sibulatega praetud seeni
kilogramm tomatit
300 grammi toiduõli
liiter suvikõrvitsat (koorte ja seemnetega)
Ajage köögivili (võib ka seened) läbi hakklihamasina. Lisage kaks dessertlusikatäit soola ja suhkrut, kuumutage nii, et suvikõrvitsatükid jäävad teralised.
Mercedes Merimaa
Tükeldatud seeneseljanka
2 kilo kupatatud või praetud seeni
kilo keedetud porgandeid
0,7 kilo hautatud tomateid
kilogramm õlis klaasjaks kuumutatud sibulaid
3 spl suhkrut, 2 spl soola, veidi õli, 1 spl äädikat, pipart
Kõik ained tuleks enne kuumutamist kas tükeldada või purustada, panna potti, segada ja kuumalt purki.
Eva Sala