Röövkalameeste elu läheb kallimaks

Valitsus kiitis heaks määruse, millega karmistatakse röövpüüdjatele ja kalapüügieeskirja rikkujatele tehtavaid trahve.

“Kindlasti muudab uus kord raskemaks nende elu, kes seadusi ei austa ning tegelevad röövpüügiga või käituvad lihtsalt hooletult,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus uusi trahvimäärasid ellu kutsuvat kalapüügikorda kommenteerides.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome selgitusel ühtlustab uus kord samalaadse kaitsestaatusega kalade kahjuhüvitiste määrad.

Meri- ja jõeforelli püüdmise eest suureneb trahv seniselt 20 eurolt isendilt 30 euroni ja angerja röövpüüdmise eest kasseeritakse varasema 10 euro asemel püüdjalt sisse samuti 30 eurot. Seevastu haugi röövpüüdmise eest saab nüüd varasema 10 euro asemel trahvi 7 eurot ja vimma ebaseadusliku püüdmise eest varasema 4,8 euro asemel 2 eurot.

Uus kord annab trahvijatele võimaluse hinnata kahju kalasaagi kilogrammide järgi, kui röövpüügiga jäädakse vahele tagantjärele ning kalu pole võimalik enam üle lugeda.

Kalavaru kahjustamiseks loetakse nüüd seegi, kui kala eemaldatakse ta loomulikust elukeskkonnast. Näiteks kui inspektor tabab haugi püügikeelualal õngitseja, kes on kalad kotti pannud, kuid kala on veel elus ja vigastamata, saab püüdja ometi trahvi, kuigi kalad lastakse vette tagasi.

2010. aastal registreeriti Eestis keskkonnaministeeriumi andmete järgi 1458 kalapüügiga seotud rikkumist ja kahju hüvitamise kogusumma küündis trahvide näol ligikaudu 800 000 kroonini.