Pealkirjas toodud rahvatarkuse õigsuses tuli mul hiljuti taas veenduda. Minu poole pöördus kohaliku gümnaasiumi neiu ja rääkis järgmise, ehmatama paneava loo.
Ükski heategu ei jää karistamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neiu tuli koolist ja leidis koduteelt rahakoti. Kotis olid dokumendid, haigusleht ja veidi metallraha. Kuna ID kaardil oli omaniku nimi, viis neiu leitud koti omanikule koju.
Mis edasi järgnes, seda ei oskaks ka kõige suurem skeptik või intrigant ära arvata. Tänu asemel, mis olnuks ju igati normaalne ja inimlik, külvati heategija üle...sõimuga ja nõudmisega - kus on RAHA!!!
Loomulikult lahkus solvunud neiu pisarsilmi...Õppetund missugune! Kas tõesti sellised me siis olemegi ja õigustame pessimistlikku rahvatarkust!?