Pärnut ähvardab jälle üks jama, seekord on see musta prügikoti needus. Tänavuse aastani oli kõik selge: kinnistuvaldajad pakkisid sügisese ohtra lehesaagi kottidesse, linn korraldas prügiveoringid ja Pärnu sai enne lume tulekut napilt puhtamaks. On olnud sügiseid, kus näiteks parkides kokkuriisutud lehehunnikud on jäänud ootamatult kätte jõudnud talve tõttu lume alla.
Paljud linlased on nüüd pahased, et linnavalitsus lehevedu enam ei korralda ja see ülesanne on pandud Ragn-Sellsile, mis esimest korda esitas oma tingimused (biolagunev prügikott) 28. septembri Pärnu Postimehes.
Mida peavad tegema pärnaalleega Karja tänaval elavad inimesed, kes linna puudelt langenud prahti on pakendanud mustadesse kilekottidesse kevadest saati? Parem pole lugu kasepuiesteedel, sest kased hakkasid intensiivselt lehti poetama juba kolm nädalat tagasi.
Isegi pärast seda, kui kirjutati biolagunevatest kilekottidest, on tunduvalt sagenenud tavalistesse, mustadesse prügikottidesse pandud puulehtede tõstmine tänavate äärde.
Pärnu linn peaks olema rõõmus, et pärast riigikohtu lahendit, mis oluliselt piirab linlaste kohustust teha kohaliku omavalitsuse heaks tasuta heakorratööd, on paljud pärnakad valmis kulutama oma aega, tööriistu ja kottide ostuks raha, et linn veidi puhtamaks saada.
Pärnu Postimehe suur mure on, et mustad prügikotid jäävadki vareste ja asotsiaalide rappida.
Liiga palju oleks tahta, et inimesed teeksid kulutusi biolagunevate kottide muretsemiseks, et juba pakendatud lehed veel kord pakkida. Kuhjuvate mustade prügikottide needusele tuleb leida lõpplahendus.