Pärnakate kodustesse postkastidesse on jõudnud linnas jäätmevedajaks valitud AS Ragn-Sellsi kirjad uute prügiveolepingu tingimustega, mis aga pensioniikka jõudnud eramuomanikele sugugi ei meeldi.
Eakaid majaomanikke vihastab igakuine prügivedu
15. oktoober 2011, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ma elan üksi, mul läheb mitu kuud, enne kui prügikasti täis saan. Miks ma pean iga kuu maksma teenuse eest, mida mul vaja pole?” avaldas oma pahameelt Raekülas elav Tiiu Pahk.
“Pensionäridel pole sellist sissetulekutki nagu linnavalitsuse härradel, et nii palju asju osta, et iga kuu prügikasti täis saaks,” toetas mõtet Elmar Tinkus. “Keskeltläbi kolme kuu tagant saab kast täis.”
Kust nii palju prügi võtta?
Nädala algus tõi ajalehetoimetusse hulganisti kõnesid inimestelt, keda uus jäätmeveo kord häirib. Sõnum oli kõigil linlastel sama: üksi või kahekesi eramus elavatel pensionäridel ei kogune kuuga konteineritäit prügi. Miks neid sunnitakse maksma teenuse eest, mida ei vajata?
“Mul on pliit, ahi ja kompostihunnik. Ma ei vea prahti metsa alla, mul lihtsalt ei teki nii palju seda,” selgitas Pahk. Suvel õnnestub tal poolesajaliitrine konteiner prügiga enam-vähem täita, kuid talvel koguneb kuuga vaevu kilekotitäis jäätmeid. “Seni ma helistasin ISSile, kui konteinerit täis ei saanud, ega tuldud ära viima,” rääkis ta.
Pahk on praegu seda meelt, et tema koju tulnud lepingut oma allkirjaga tagasi ei saada ja arveid nende kuude eest, kui tal prügi polnud, maksma ei hakka.
“Mul pole prügi äraviimise vastu midagi, aga ma pean saama valida, kuidas seda teen,” lausus naine. “Mul ei ole igakuist prügivedu vaja.”
Raekülas elav pensionär Reet Tamm küsis: miks peab ilma teenust saamata maksma? “Seni, kui mul kast täis polnud, helistasin ISSile ja mind võeti sel kuul ringilt maha,” rääkis ta. “Nüüd helistasin Ragn-Sellsi ja mul soovitati väga nipsakal toonil koopereeruda naabritega. No kuulge! Ma lähen oma prügikotiga naabri õuele!?”
Kui mõni imestab, kuidas ometi kuuga kastitäit prügi toota ei suudeta, siis üksi või kahekesi elavate pensionäride puhul on tavaline, et konteiner täitub kolme kuuga.
“Mul ei ole rahast kahju,” kinnitas Tamm. “See on põhimõtte küsimus: miks ma pean maksma asja eest, mida ei vaja?”
Tamme üleaedse Elmar Tinkuse teeb murelikuks, et praegu sõlmitakse leping kahe kuu peale. “Mis hinda nad järgmisel aastal küsivad?” soovis ta teada.
Loobuda ei saa
Pärnakate muredele Pärnu linnavalitsusest lahendusi otsides kõlas kokkuvõtvalt vastuseks, et prügiveost loobuda ega veo vaheaega pikendada ei saa, küll võiks mitme naabri peale ühise prügikasti sisse seada. Valida saab kogumismahuti suurust, väikseim lubatud mahuti on 50-liitrine jäätmekott.
Pärnu linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Katri Sutt seletas, et korraldatud jäätmeveost on erandkorras võimalik vabastada ainult juhul, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata. “Seega ei saa vabastust, kui elanik käitleb ise oma prügi ja viib seda prügilasse vastavalt vajadusele,” sõnas ta.
Näiteks saab prügiveo kohustusest vabastuse, kui kinnistul puudub hoonestus või maja on müügis. Selleks tuleb täita taotlus, mis on saadav linnavalitsuse kodulehel ja infolauas ning Ragn-Sellsi Lille 4 kontoris.
Vabastuse saanud inimene peab aga esitama igale vabastatud aastale järgnevaks 20. jaanuariks kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole vahepeal elatud. Sellise avalduseta loetakse kinnistu jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
“Seega, kinnistud, mis saavad tänavu novembriks ja detsembriks vabastuse, peavad esitama kinnituse hiljemalt 20. jaanuariks 2012, vastasel juhul loetakse nad 21. jaanuarist jäätmeveoga liidetuks,” selgitas Sutt.
Neid nõudeid ei mõelnud välja Pärnu linnavalitsus, vaid need tulenevad riigikogus vastu võetud jäätmeseadusest.
Seesama jäätmeseadus nõuab, et tiheasustusalal, mida Pärnu ju on, peab olmejäätmete regulaarne vedu toimuma vähemalt kord nelja nädala jooksul.
“Seega ei ole Pärnu linnas võimalik olmejäätmete konteinerite tühjendust tellida üle kuu või korra kvartalis,” tõdes Sutt. “Elanik saab valida konteineri suurust ja vajadusel tihedamat tühjendust.”
Inimestel tasub tähele panna sedagi, et mõnes kuus on viis nädalat, mistõttu olmejäätmete konteinerite tühjendamisi võib ette tulla kuu esimesel ja viimasel nädalal ning tavapärasel arvel on siis topeltsumma.
Ühinege naabritega
Naabritega ühisesse prügikonteinerisse oma kotikeste kogumist pidasid kõik ajakirjanikuga vestelnud majaomanikud mõeldamatuks. Reaalses elus ei tõuseks sellest muud kui omavahelist hõõrumist.
Ometi on see variant olemas ja vähemalt paberi peal tundub igati mõistlik, kui nagunii tuleks iga kuu prügiveo eest maksta.
“Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühist kogumismahutit,” kinnitas Sutt. “Ühismahutit kasutavate inimeste arv ei ole reguleeritud, kuid lähtuda tuleb mõistlikkuse printsiibist: ei ole võimalik rahuldada taotlust, kus kümme eramut soovib kasutada ühist 140-liitrist konteinerit.”
Ühismahuti kasutamiseks tuleb teha vastav taotlus, mis on saadaval nii linnavalitsuse kodulehel kui infolauas.
Mis puudutab hinnatõusu tõenäosust kahe lähiaasta vältel, siis Ragn-Sellsil on õigus esitada linnavalitsusele taotlus kergitada teenustasu kümne protsendi võrra.
“Jäätmeveo hinda saab tõsta vaid juhul, kui ilmnevad objektiivsed asjaolud, mis mõjutavad jäätmete veo hinda,” rõhutas Sutt. “Teoreetiline võimalus Ragn-Sellsil hinnatõusuks on, kuid näiteks 140-liitrise konteineri puhul teises veopiirkonnas oleks see maksimaalselt 12 eurosenti kahe aasta jooksul. Jaanuarist hinnad veel kindlasti ei tõuse.”
Kes aga kojutulnud lepingut tagasi ei saada, on ikkagi prügiveoga automaatselt liidetud, seda lepingus märgitud standardteenuse alusel: eramajas olmejäätmete tühjendus kord kuus ja mahuti suurus 140 liitrit.
Kui elanik keeldub maksmast jäätmeveo arveid, on Ragn-Sellsil õigus esitada kliendile tasuline kordusarve ja seejärel võlateade. “Pikaaegne arvete ignoreerimine toob kaasa suuremad võlanõuded,” selgitas Sutt.
Pärnu linnavalitsus sõlmis Ragn-Sellsiga korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise lepingu 1. augustil. See tähendab, et 1. novembrist kuni 31. oktoobrini aastal 2013 veab linnas jäätmeid vaid Ragn-Sells.