Poolteise kuu pärast, 2. detsembri õhtupoolikul selgub, kas Pärnu linn peab Esplanaadi 10 kinnistu ostnud osaühingule Herder ligi 3,2 miljonit eurot maksma, eile toimusid Pärnu maakohtus selle üle kohtuvaidlused.
Esplanaadi 10 otsus selgub detsembri alguses
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
20. oktoober 2011, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2006. aasta sügisel müüs Pärnu linnavalitsus osaühingule Herder 35 miljoni krooni eest Esplanaadi 10 kinnistu, kinnitades lepingus, et kinnistul pole muinsuskaitselisi, looduskaitselisi ega muid piiranguid. Kuna kinnistu asus muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseamet ei lubanud kinnistule 11 meetrist kõrgemat hoonet ehitada, leiab Herder, et tema eest varjati olulist vara väärtust kahandavat piirangut, ning soovib kinnistu tagasi anda ja ligemale 50 miljoni krooni ehk 3,2 miljoni euro hüvitamist.
35 miljonit krooni oli kinnistu müügihind, 2,71 miljonit moodustavad intressid, 5,3 miljonit on viivis ja 6,8 miljonit kahjuhüvitis. Viimasena nimetatu koosneb näiteks riigilõivust ja notaritasust, detailplaneeringu koostamise kuludest, hüpoteekide seadmise tasust ja paljudest muudest kulutustest.
Piirang kahandab vara väärtust
Herderi esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma hinnangul on linnavalitsus lepingut rikkunud, sama tunnistas Pärnu eelmine linnapea Mart Viisitamm. Võlaõigusseaduse järgi peab üleantav ese vastama lepingutingimustele, kinnistu muinsuskaitsealal paiknemine on aga oluline puudus, mis vara väärtust ostja silmis tunduvalt kahandab.
Lindma rääkis, et puuduste tõttu, mida linnavalitsus varjas, jäi Herder ilma sellest, mida ta lootis kinnistut ostes saada. See, et Herder soovis kinnistule ehitada kaheksakorruselist hoonet, oli enne ostu-müügilepingu sõlmimist teada ka linnavalitsuse esindajatele.
2008. aasta 16. aprillil teatas muinsuskaitseamet, et Esplanaadi 10 kinnistule pole võimalik ehitada Herderi soovitud kaheksakorruselist hoonet. Kui praegu viiekorruseline maja lammutada, ei tohiks uue maja kõrgus ületada 11 meetrit ehk kolme korrust.
Kuna maja kaht esimest korrust kasutas kasutusvalduslepingu alusel Pärnu linn, tegi see maja lammutamise Herderile mõttetuks. Praegu on hoone vee ja kütteta jäetud ning seal tegutseb üksnes uue kunsti muuseum.
“Kostja (linnavalitsus, T. R.) pidi teadma, et kinnistul on muinsuskaitselised piirangud,” kõneles Lindma kohtus. “Sellest teatamata jätmine on raske hooletus. (linnavara peaspetsialist, T. R.) Kadri Tekko ütles, et temani ei jõudnud majasisene info, see näitab kostja poolset korraldamatust.”
Lindma rõhutas, et taganemisavalduse esitamine 1,5 aastat pärast lepingu sõlmimist on tema hinnangul mõistlik aeg. Selleks ajaks (14. maiks 2008, T. R.) oli lõplikult selge, et kinnistul olevat puudust ei anna muuta parandamise või asendamisega.
“Esmapilgul on rahaline nõue üüratult suur, aga valdav osa sellest on raha, mida kostja on reaalselt saanud,” rääkis Lindma. “Linnavalitsus on saanud 35 miljonit, ilmselt selle isegi ära kulutanud, kuid meie tahaks oma raha tagasi.”
Müüdi kinnistut, mitte ehitamissoovi
Pärnu linnavalitsust esindav vandeadvokaat Paul Varul ütles, et lepingu rikkumine peab puudutama lepingu aluseks olevat asjaolu. “See, millist hoonet soovis hageja (Herder, T. R.) ehitada, pole lepingu aluseks. Müüakse kinnistut, hageja soov seal midagi teha on tema erihuvi,” lausus Varul ja lisas, et see, mida Herder soovis kinnistul ehitada, ei ole lepingu oluline rikkumine.
Varul möönis, et Pärnu linnavalitsus on rikkunud informeerimiskohustust ja nüüd tekib küsimus, mis on selle õiguslik tähendus. “Kui teine pool jättis midagi teatamata, siis on see tüüpiline eksimus,” leidis ta.
Varul rääkis, et Herderi tehingust taganemise avaldus pole esitatud mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg oleks tema hinnangul kolm kuud pärast juulit 2007, kui Herder kinnistu muinsuskaitsealal paiknemisest teada sai. “Juulikuu kiri ei sisalda mingit otsust, see tuli alles aprillis 2008,” pareeris Lindma.
Teine Pärnu linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Martin Tamme ütles, et kohtusaalis on kõlanud palju oletusi ja eeldusi, kuid vähe tõendeid.
“Hageja eeldab, et ta kindlasti oleks pidanud saama sinna kaheksakorruselise maja ehitada. Hageja eeldab, et kaheksakorruselise hoone mittesaavutamine välistab mõistlikud alternatiivid,” rääkis ta.
Tamme sõnutsi näitavad tõendid, et mingist tahtlikust ja raskest hooletusest on raske rääkida, sest linnaametnikud pidasid muinsuskaitseliste piirangute puudumise puhul silmas seda, et Esplanaadi 10 pole muinsuskaitse üksikobjekt. “Me pole kunagi öelnud, et muinsuskaitseala märkust ei peaks lepingus olema, iseasi, kuidas ta peaks sinna tekkima. Notari kohustus on kontrollida andmebaase,” viitas ta tehingut kontrollinud notar Marje Jürioja võimalikule vastutusele.
Kaitsja: linn ei ole puhas poiss
Tamme rääkis, et notari juures ei täiendatud lepingut ehitusõiguse küsimustes, vaid vaieldi kasutusvalduse üle. “See näitab, et ehitusõigus rahuldab hagejat. Kõik said aru, et kas või mis sinna tuleb, sõltub detailplaneeringust,” lausus ta.
“Me kindlasti ei ütle, et linn on puhas poiss,” kõneles Tamme. “Muinsuskaitseala kohta oleks pidanud lepingus olema märge. Aga taganemisavaldus on üheselt rajatud kaheksakorruselise hoone ehitamisele.”
Tamme leidis, et Herder soovib lepingust taganeda turuolukorra muutumise tõttu. “Hageja oli tehingusse minnes väga riskijulge ja spekulatiivne, aga spekulatsioon nurjus. Nurjunud spekulatsiooni eest peaks siiski vastutama hageja ise,” märkis ta.
Lindma rõhutas, et muinsuskaitseameti hinnangul ei tohi Esplanaadi 10 asemele ehitada 11 meetrist kõrgemat hoonet. See on oluline puudus, mis vara väärtust ostjale oluliselt kahandab.
Kohtunik Maili Tartu ütles, et ta teeb otsuse teatavaks 2. detsembril kell 16 kantselei kaudu. Tõenäoliselt kaebab kaotaja otsuse edasi ringkonnakohtusse.