Paljudes üksi või kahekesi elavates Pärnu majaomanikes on tekitanud pahameelt uus jäätmeveo kord, mistõttu üks pärnakatest läkitas õiguskantslerile avalduse kontrollida siinse jäätmehoolduseeskirja põhiseadusele vastavust.
Õiguskantsler sai palve uurida Pärnu jäätmevedu
21. oktoober 2011, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Tederile saadetud avalduses küll märgitakse hea sõnaga, et teenus läheb odavamaks, kuid rahul ei olda sellega, et eramute elanikel kaob võimalus segaolmejäätmeid ära anda harvem kui kord kuus. Seega kaasneb kohustus iga kuu teenuse eest maksta.
“Selline piirang sunnib teatud isikuid maksma jäätmeveo teenuse eest mahus, milleks neil puudub igasugune ja reaalne vajadus. Eriti puudutab see isikuid või isikute gruppe, kes elavad üksi, on pensionärid või kelle tarbimisharjumused küllaldasel hulgal segaolmejäätmeid ei tekita,” seisab avalduses.
Veel on avalduses kirjas, et samasugused nõuded võivad tulevikus lisanduda ehk teistessegi eluvaldkondadesse. Näiteks kehtestatakse nõue, et inimene peab kuus tarbima teatud miinimumkoguse elektrit või vett.
Avaldus on küll nimeline, kuid selle esitanud naine soovib jääda esialgu anonüümseks. Siiski tahtis ta ajalehes oma sammust teada anda, et sama probleemiga kimpus pärnakad teaksid: nende murega tegeldakse.
Õiguskantsleri avalike suhete nõunik Jaana Padrik kinnitas eile, et õiguskantsler on avalduse kätte saanud. “Kõik sissetulnud avaldused vaatab õiguskantsler ise läbi ning otsustab menetlusse suunamise. Kuna avaldus on nii värske, siis hetkeks õiguskantsler seda veel teha ei ole jõudnud, kuid teeb seda kindlasti lähiajal,” selgitas ta.
Nõue vähemalt kord kuus tiheasustusalal olmejäätmeid ära viia tuleneb jäätmeseadusest. Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Väino Linde pidas olematuks võimalust kõnealust seadust nii muuta, et tiheasustusalal oleks olmejäätmete veo kohustus näiteks kolme kuu tagant.
“Ma mõistan inimeste probleemi,” nentis Linde. “Meil seadusandjal poleks ju raske ühe kuu asemel näiteks kolm kuud kirjutada, aga me peame seadusi tehes millelegi tuginema. Ja tervisekaitsespetsialistid ütlevad, et tiheasustusalal ühest kuust pikemat vahet ei tohi olla.”