Kolmandat aastat kestavad Pärnu maakonnas tuuleparkidele asukoha otsingud. Sõelale on jäänud kolm rabamassiivi: üks Tootsi lähedal Suursoos ja kaks Lavassaare turbamaardlas, lisaks väiksemad laigud mitmel pool maakonnas.
Pärnumaa pakub tuuleparkide arendajaile raba
26. oktoober 2011, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aastal algatasid Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Pärnumaa maavalitsus tuuleenergeetika teemaplaneeringud, et otsida oma maakonnas välja kohad, kuhu üldse oleks võimalik rajada tuuleparke.
Konsultandina võeti selles töös abiks OÜ Hendrikson & KO, mis asuski kõigepealt välja selgitama alasid, kuhu mingitel põhjustel tõenäoliselt ei saa suuri elektrituulikuid püstitada.
Tuulikuid välistavate alade hulka kuuluvad kaitstavad loodusobjektid ja veekogud, suured taristud, nagu riigimaanteed, raudtee, kõrgepingeliinid, gaasitorustikud ja telekommunikatsioonimastid, riigikaitselised objektid ja lennuväljad. Samuti kalmistud ja elamud.
Kõigil eelloetletuil on puhvertsoon, millest lähemale ei tohi elektrituulikuid püstitada.
Uus suur ala
Arvestatud on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste seisukohtadega, näiteks Häädemeeste valla resoluutse “ei-ga” kõikvõimalikele tuuleparkidele, olgugi et Eesti Energia oli sinna oma pargi rajamisest huvitatud.
Kui Pärnumaa alustab puhtalt lehelt, siis mitmes teises maakonnas püüavad tuulikud kohalikku tuult. Läänemaa elanike küsitluse toel läinud aasta lõpus valminud sotsiaalmõjude uuring näitas, et tuuleparkide müra ja visuaalne reostus avaldavad tuntavat mõju inimestelegi.
Võeti seisukoht, et elamute ja elektrituulikute vahele peab jääma vähemalt kilomeeter ja suuremate tiheasumite puhul kaks kilomeetrit puhverala.
Tänavu jaanuarist on tuulikuparkide potentsiaalsete asukohtade eskiislahendus olnud riigiasutustes ja omavalitsustes kooskõlastusel.
Kõige selle tagajärjel on algul kaalutud paiku jäänud järjest vähemaks. Praeguseks on neid Pärnu maakonnas järel tosin. Arutelu jätkub. Sel reedel tutvustatakse viimast eskiislahendust Pärnu maavalitsuses avalikkusele ja avaliku arutelu käigus avaneb veel kord võimalus teha ettepanekuid.
Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärna sõnutsi on oodatud konstruktiivsed ettepanekud, kui näiteks tegijad pole märganud mõnda takistavat asjaolu, selmet avaldada, kas tuulik kellelegi meeldib või ei. “Loodame, et eskiis loob uue diskussiooni. Reedene avalik arutelu Pärnu maavalitsuses on võimalus küsida-arutleda,” ütles Pärn.
Sauga vald on konkreetsete arendajate soovil otsinud tuulikutele kohti valla oma üldplaneeringu koosseisus ja Paikuse vald oma vallas eraldi algatatud teemaplaneeringu käigus ning neid vaidlusi praegusel kaardil näha ei ole.
Tuulikuid võib rappa ehitada
Pärn rääkis, et varem valitud alade pindala on jäänud vahepeal märksa väiksemaks nii Varbla, Vändra kui Saarde vallas. Koonga ümbrus on päris tühi.
Kui keskkonnaamet teemaplaneeringu kooskõlastas, ilmnes, et kõik valitud tuuleparkide alad ei sobinud, kuna olid jäänud esimese või teise kategooria kaitstavate liikide elupaikade vööndisse – see pole kooskõlas looduskaitseseadusega.
Teisalt tegi keskkonnaamet ettepaneku lisada tõenäoliste tuulepargi-arendusalade hulka rabamassiiv – Lavassaare turbamaardla Via Balticast lääne pool Halinga, Sauga ja Audru valla territooriumil. Tagasiside veel selgub.
Pärn tõdes, et kui see mõte kogu arutelule järgneva kooskõlastusringi vastu peab, oleks see Pärnumaale väga hea leid, sest ala on tohutu suur ja sinna mahuksid toimetama paljud tahtjad. Seal oleksid täidetud kõik tingimused, et ühtegi elamut ei jää kilomeetri ega ainsatki tiheasulat kahe kilomeetri raadiusesse.
Tegu on kaevandusalaga, mis ei ole lõpuni ammendatud.
“Rääkides maa-ametiga, jõudsime järeldusele, et maapõueseadus lubab tuulikuid ka kaevandamata rabas püstitada, kuid enne tuleb tuuliku taldmiku alune osa turvast siiski välja kaevata,” põhjendas Pärn.
Kõnealune rabamassiiv sobiks tuulikuparkide asukohaks seetõttugi, et sealt lähedalt hakkab mõne aasta pärast läbi jooksma kavandamisel Harku–Lihula–Sindi kõrgepingeliin, mis tagab elektrivõrguga liitumise võimaluse.
Samal ajal on kõnealuse teemaplaneeringu seletuskirjas mööndud kõigi kolme suurema tuuleparkide tarvis pakutud rabaala kohta, et neis asukohtades valitsevad tuuleenergia arendamiseks looduslikult suhteliselt keerukad olud.
See tähendab, et tõenäoliselt tuleb arvestada keerukate ehitusgeoloogiliste tingimuste ja konfliktidega samal territooriumil maavara kasutamise ja tuuleenergia arendamise vahel.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata ümbruskonna looduskaitselistele väärtustele, kuna võib tekkida vastuolu näiteks lähedal pesitsevate kaitsealuste lindudega. Kõike seda tuleb veel uurida, enne kui elektrituulikute püstitamise luba saadakse.
Maakondlik teemaplaneering valib välja vaid kohad, kuhu oleks võimalik tuuleparke rajada. See ei anna arendajaile luba kohe ehitama asuda.
“Rabasse niisama tuulikuid püstitama minna ei saa. Selleks on vaja ikkagi koostada järgnevad planeeringud. Aga iseenesest võib see olla hea koostööpakkumine maardla omaniku ja tuulepargi arendaja vahel,” sõnas Pärn.