Ragn-Sells on suur soliidne Rootsi prügiteenuste firma. Eestis tegutseb allettevõte AS Ragn-Sells, kus töötajad on eestlased. Kõik lepingud, juhtimine ja teenuste korraldamine on eestlaste käes. Ka inimestele allkirjastamiseks saadetud lepingud on Eesti ametnike üllitis, kus liitumine on sunniviisiline ja AS Ragn-Sellsile on antud ainuõigus teenust osutada. Selle peale ei oska nutta ega naerda. Või tuleb võtta seda musta huumorina?
Ei ole vaja isegi teenust telliva kliendi allkirja, kokkuleppest rääkimata, sest omavalitsus on tema eest juba otsustanud. Leping jõustub ühepoolselt allkirjastatult ja kliendil tuleb maksta ka tühjade konteinerite eest. Kas oleme jõudnud tagasi käsumajandusse või on see röövkapitalism?
Eesti riigi kodanikud maksavad kinni prügiveokulud, et Rootsi firma saaks tasuta kütte näol oma jäätmepõletustehases toota energiat, mille ta müüb kasumiga tagasi Eesti elanikele, aga kasumi pidi saama Rootsis asuv emafirma.
Valikuvõimalus rahvale
Eesti Vabariigi valitsus ja Pärnu linnavalitsus toetavad väljaantud seaduste-määrustega monopolfirmat Ragn-Sellsi, jättes oma rahva kaitseta ja valikuvõimaluseta.
Sõlmides lepingu, mis juriidiliselt on alati kahepoolne ja nõuab mõlema poole nõusolekut, peaks inimene saama valida. Vastasel juhul ei teki konkurentsi ja firma võib piiramatult tõsta teenuse hinda.
Praegu pakutav odav prügiveoteenus tuleb tühjade konteinerite ja muude lisateenuste arvelt, mille klient peab kinni maksma.
Eesti Vabariik on demokraatlik õigusriik, kus igal kodanikul on õigus teha valikuid ja korraldada oma majapidamist ise. Arvan, et oma prügi veo korraldamine kuulub nende õiguste hulka.
Prügi hulk sõltub pere sissetulekust, liikmete arvust, elukohast ja -viisist. Seega, iga majapidamine toodab prügi erinevalt ja tal peab olema võimalus tellida teenust just nii palju, nagu seda tarvis on.
Mis puutub majaomanikesse, siis neile peaks prügivedu olema küll tasuta, sest nende panus linnale kuuluval puhastusalal tehtava tööna katab kõik prügiveokulud.
Minu panus igal aastal linnakassasse on 517 eurot ehk 8100 krooni. See on minule Pärnu linnavalitsuse määratud ja volikogu kinnitatud summa. Pealegi maksab iga maja- ja maaomanik maamaksu, mis samuti läheb linna heakorra heaks. Kas ei oleks aeg linnal vastuteenet osutada?
Kehtestada heakorramaks
On veel üks variant: kehtestada maamaksu asemel heakorramaks igale Eesti elanikule, sest juba hällist alates toodab inimene prügi. Muidugi peaksid alaealised ja maksujõuetud selleks saama toetust sotsiaalfondist. Usun, et saadud maksuraha eest on võimalik kindlustada kõigile tasuta prügiveoteenus, mis omakorda päästab reostusest meie metsad ja pargid, sest keegi ei hakka sinna sel juhul trahvihirmus prügi viima.
Prügist lahtisaamine peaks olema inimesele mugav ja lihtne, sest mis tahes sunniviisiline ja ebaõiglane korraldus-määrus ei toimi, vaid tekitab vaenu nii Eesti riigi kui meie valitsuse vastu.
Kui analüüsida plastmassi põletamist, siis miks ei lõpetata sellise mürgise materjali tootmist ja sellesse kauba pakkimist? Kes sellist toodet valmistab ja müüb, peaks kandma prügiveokulud. Olen leidnud mõnelt plastpakendilt märkuse, et seda tohib ahjus põletada. See näitab, et on võimalik toota sellist materjali, mis ei ole mürgine.
Kõik pakendi- ja pakkimise kulud maksab kinni tarbija, kes peab kandma prügiveokuludki. Tasuks mõelda, kes tegelikult peaks maksma. Otse öeldes on sundlepinguga hirmutamine häbematu ja mõjub inimestele kui vaimne vägivald. Kindlasti ei ole selline ühepoolne leping seadusega kooskõlas.
Vana-Pärnus on seni olnud probleemiks roostunud ja võsastunud maa-ala sadamatee ja Merekalda tänava pargi vahel. Kuiv pilliroog vahetult pargi ääres on tuleohtlik.
AS Pärnu Sadam oli nõus täitma kõnealuse ala oma kulul laoplatsilt kokku lükatud jäätmetega, mille suhtes on keskkonnaameti nõusolek, aga linnavalitsus ei ole ikka veel otsust teinud. Kas tõesti võtab selle väikese küsimuse lahendamine kolm aastat aega?
Kas linnale ei kehti heakorraeeskirja nõue hoida oma territoorium korras? Mõttetu on rääkida koostööst ja kodanikualgatusest, kui kogu aeg on tunda ametnike vastuseisu.
Siiski loodan, et ei pea ootama valimisteni ja praegune linnavalitsus suudab otsustada ja tegutseda oma inimeste heaks.