Kahju, et Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius luges minu artiklit (vt “Prügimajandus, äri ja võim Pärnu linnas”, PP 26.10) niisama pealiskaudselt, nagu eelmise linnapea valitsemise ajal tegid seda linnavalitsus ja volikogu. Tookord küsisin neilt, kas nad on ikka minu kirja üldse läbi lugenud, ja vastus oli, et “lugesime küll, aga diagonaalis”.
Niiviisi luges Kosenkraniuski ja pööras minu jutu pea peale, väites, nagu sooviksin tõsta maamaksu, millest kaetakse kõik linna kommunaalmajanduse kulud. Minu ettepanek oli kaotada maamaks ja asendada see heakorramaksuga, mis haarab kõiki elanikke.
Andmeid AS Ragn-Sellsi tegevuse kohta olen saanud internetist ja mujaltki ning minu töö maksumus linnale kuuluval hooldusalal (aastas 8100 krooni ehk 517 eurot) on ametlikult vormistatud ja dokumendid olemas.
Vana-Pärnu kogemus
Et olen juba 1997. aastast Vana-Pärnus metsaparki korrastanud ja sealt prügi koristanud, võin oma kogemuste põhjal öelda, et päästab ainult suurte prügikonteinerite paigutamine pargi, metsa või tee äärde. See, et inimesel on kodus prügikast ja sõlmitud leping, ei lõpeta prügi viimist metsa alla, vaid seda julgem on niiviisi käituda, kuna tal on ette näidata leping.
Kui rääkida prügist tasuta lahtisaamisest, toon näite elust. Palusin 1998. aastal Pärnu Sadama direktoril Peeter Volkovil paigutada üks suur ehituskonteiner pargi äärde majaka juurde ja maksta prügiveokulud.
Algul täitus konteiner kaks korda kuus. Siis aga hakati sinna vedama televiisoreid, külmkappe, mööblit, pesumasinaid, ehitusmaterjali, tähtaja ületanud toidukaupa ja kõike seda, mida prügikasti panna ei võinud või mis sinna ei mahtunud. Toodi Tammsaare, Mai ja mujalt linnaosadest, isegi Pootsist ja Audrust.
Lõpuks täitus konteiner juba nädalas kaks korda ja viimaks tuli seda tühjendada kümme korda kuus. Inimesed ei osanud olla tänulikud ega suutnud hoida korda: asjad jäeti konteineri kõrvale ja kolm korda pandi prügi põlema.
Ma ei suutnud enam tegevust kontrolli all hoida ja palusin sadamal heategevuse lõpetada. Seniajani oli park tõesti prügist täiesti puhas, ainsateks reostajateks pargis tegutsevad noortekambad, kes ei tea, mis ja milleks on prügikast.
Maffia moodi
Mis puutub Ragn-Sellsi saadetud lepingusse, siis see on rohkem teatise moodi. Leping on see, kus pooled jõuavad kokkuleppele oluliste tingimuste suhtes ja mis loetakse sõlmituks, kui pooled annavad sellele oma allkirja.
Keegi kolmas võib minu eest lepingu sõlmida ainult kirjaliku volituse alusel. Kui omavalitsus on minu eest Ragn-Sellsiga lepingu sõlminud ja allkirjastanud, palun kandku kuludki, sest mina ei ole talle oma nimel lepingu sõlmimiseks luba andnud.
Praegune tegevus sarnaneb rohkem maffiaga, kus riik ja omavalitsus toetavad mammutfirmat. Jään oma arvamuse juurde, et sundliitumine ei vähenda looduse reostamist. Riik peaks tegelema rohkem suurte jäätmetega, nagu ehitus- ja lammutusjäätmed, rehvid, kodumasinad, sest just sellist prügi on toodud Vana-Pärnu roostikku ja võssa kasvanud alale, mis on lastud tekkida linnaametnike nõusolekul, nimetades seda puhvertsooniks.
Kui Kosenkranius tõesti linna ja selle ümbruse heakorrast hoolib, olgu eeskujuks ja lasku korrastada vähemalt linnale kuuluv hooldusala. Koostöös Pärnu Sadamaga võiks taastada kunagise ilusa rannaniidu ja kaotada tuleohtliku padriku.
Inimene võib olla ametnik oma ametipostil, kuid ei tohi peast ametnikuks minna. Tehke otsuseid ja vaadake elu tavalise kodaniku seisukohast. Ärge tuginege oma juhtimises jäigalt inimeste koostatud seadustele-määrustele, sest need ei ole loodusseadused, mida parandada ega paremaks teha ei anna!
Tahan öelda, et sellise sundlepinguga mina ei liitu ja võite alustada sanktsioonide rakendamist minu suhtes. Abilinnapea kui linnavõimu esindaja saab mind karistada, kaevata kohtusse, võtta arvete maksmata jätmise eest minult kodu ja lasta panna mind vanglasse, kuid sunniviisiliselt ma ikkagi lepingut ei sõlmi.
Ma ei võitle linnavalitsusega, vaid püüan leida teed, kuidas vabaneda looduse reostamisest. Kui prügist lahtisaamine on tasuta, kerge ja mugav, siis võib-olla kaovad kohusetundeta kodanikud, kes eiravad igasuguseid ühiselu reegleid. Ehk siiski kehtestada heakorramaks?