Venemaa, Saksamaa, Hollandi ja Prantsusmaa liidrid avasid eile ametlikult Vene- ja Saksamaa vahelise Nord Streami gaasijuhtme.
Pingutatud naeratused Nord Streami avamisel
9. november 2011, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avamistseremoonia toimus Saksamaal Lubminis ja sellel osalesid Vene president Dmitri Medvedev, Saksa kantsler Angela Merkel, Euroopa Liidu energeetikavolinik Günther Oettinger, Hollandi peaminister Mark Rutte ja Prantsuse peaminister Francois Fillon.
Uudisteagentuur BNS meenutas sel puhul, et 1220 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme rajamise suhtes leppisid 2005 kokku toonane Saksa kantsler Gerhard Schröder, praegune Nord Streami aktsionäride komitee esimees, ja Venemaa president Vladimir Putin, kes praegu on Vene valitsusjuht.
2007. aasta mais esitas Nord Stream Eestile taotluse uurida gaasijuhtme merre rajamise väljavaateid Eesti majandusvööndis, 2008. aasta septembris vastas valitsus sellele eitavalt.
Eesti valitsus põhjendas keeldumist riigi suveräänsuse ja riiklike huvidega majandusvööndis. Kuna puurimistööd mandrilaval andnuks teavet Eesti loodusvarade mahu ja nende kasutamise viiside kohta, viitas Eesti õigusele uuringutest keelduda.
Olemasoleva gaasijuhtme kõrvale on kavas rajada teine paralleelne gaasitoru, mis plaanide kohaselt valmib tuleva aasta lõpus.
Venemaa rahuldab umbes veerandi ELi gaasivajadusest, kuid ELi kriitikute arvates suurendab Nord Stream Euroopa sõltuvust Vene energiast ja kahjustab jõupingutusi, mille eesmärk on energiaturu liberaliseerimine.
Kuigi Vene valitsuse ametlik aruanne president Medvedevile kirjeldab Nord ja South Streami arengut kui suurt edu, pole asjad kaugeltki roosilised.
Majanduslehele Kommersant ütles RusEnergy juht Mihhail Krutihhin, et Nord Streami käikulaskmisele vaatamata on EL Saksa kantsleri Angela Merkeli isikus andnud mõista, et pole nõus Nord Streami kolmanda toru ehitamisega.
Samuti ei andnud EL South Streamile üleeuroopalise võrgu staatust ega sooduskrediite. Lõunavoolu ei lisatud isegi prioriteetsete projektide nimekirja ja kõik soodustused sai endale konkureeriv Nabucco.
Venemaa kava saavutada Euroopa sattumine tänu Nord ja South Streamile suurde sõltuvusse Vene gaasist pole täitunud.
ELi on vihastanud, et Moskva ei pea millekski Euroopa ühtset energiapoliitikat ja üritab riikidega sõlmida vaid kahepoolseid lepinguid.
Nord Streami tegevdirektor Matthias Warnig ütles, et torujuhe tasub ennast ära 14–15 aastaga täisvõimsusel töötades. Praegu on Nord Streamil tellimusi 22 miljardi kuupmeetri gaasi suhtes, mis on alla poole selle 55 miljardi kuupmeetrilisest läbilaskevõimsusest.