Pärnu linna jäätmeveos on tulnud Rootsi aeg

, OÜ Paikre direktor, põline raekülalane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teet Kurs.
Teet Kurs. Foto: PP

Pärnu linn on teinud pika ja positiivse sammu edasi: lõpuks on saavutatud kokkulepe ja linnas toimub jäätmeseadusest tulenev korraldatud jäätmevedu.

Kuidas meil?

Rõõmsad on kindlasti jäätmevedaja Ragn-Sellsi omanikud Rootsis, sest lõpuks on nad haaranud suure tüki jäätmeveost ja seda just tiheasustatud alal, Pärnu linnas. Vahetult enne hanke võitmist ilmus 8. juuni 2011 Ärilehes Eesti kaart, millelt oli näha, et enamik Eestist oli kaetud Ragn-Sellsi kolleegi Veolia jäätmeveoga.

Rõõmsad on Pärnu elanikudki, sest nii odavat prügivedu nagu Pärnus mujal Eestis suurt ei leia. Kui asjaosalised peaksid olema rahul, olekski nagu kõik korras. Aga ei.

Raeküla elanikuna valmistusin minagi jäätmevedaja vastuvõtmiseks. Raekülas on ette nähtud vedada jäätmeid pühapäeviti alates kella seitsmest hommikul. Tõusin pühapäeva hommikul vara ja lükkasin oma jäätmekonteineri tänavale. Istusin akna alla ja asusin ootama. Palju mõtteid tekkis.

Lapsepõlves, kui Raekülas veel lehmi peeti ja inimestel ei olnud ega tohtinudki olla abitööjõudu, kes vähemalt nädalavahetustel lehmi lüpsaks ja loomi talitaks, oli mul kahju, et meie pere pidi kogu aeg olema kodus, et loomade eest hoolitseda. Minu Peterburi kasvatusega vanaema ütles alati: “Poiss, pühapäev on hingamise päev, pühapäeval tööd ei tehta, kuid looma nälga jätta ei tohi.”

Nüüd ootan pühapäeva varahommikul jäätmevedajat. Mul on kahju, et ta peab tööd tegema, minu prügi vedama ega ole kodus oma pere juures. Minagi ei ole vaba, vaid sunnismaine. Ootan ja vaatan, et prügi äraandmine oleks korralikult ette valmistatud.

Nagu lapsepõlves loomade pärast ei saa ma nüüdki nädalavahetuseks kodunt ära minna, sest kuidas ma reedel prügikonteineri tänava äärde lükkan, et see pühapäeval ära veetaks?

Kui see konteiner veel ümber kukub või lükatakse, on kõik kohad prügi täis. Ega jäätmevedaja seda koristama hakka. Mina saan konteineri omanikuna tühisõiduarve ja maksan. Hea veel, et linna käest koristamata prügi eest trahvi ei saa.

Ees on talv. Mis saab siis, kui lumesahk jõuab enne prügikonteineri äraviimist maja sissesõiduteele valli ajada? Jäätmevedaja paneb jälle kirja tühisõidu ja mina jälle maksan? Või tõusen igaks juhuks talvisel pühapäeval veel varem, et majaesine tee lumest ruttu puhtaks lükata?

Prügiautot oodates tekkis mul arusaamine, et ma ei taha kõikide nende probleemidega nädalavahetusel tegelda. Nädala sees, jah, niigi on tööle minek ja varane tõusmine. Ongi hea, et varem saab une peletada.

Kuidas mujal?

Stockholmi äärelinna tuttavad rääkisid, et neil on eeskujulik kommuun. Jäätmevedu on küll kõigile kohustuslik, aga korraldamine on kohaliku omavalitsuse ja kommuuni enda teha.

Prügi kogutakse eri värvi kottidesse. Iga prügikott kaalutakse jäätmeid vedava erafirma autokaaluga, inimene maksab ainult tekitatud prügi eest. Õhku ei veeta ja tühisõidumaksu ei ole. Seda süsteemi toetavad avalikesse kohtadesse, tavaliselt kaubanduskeskuste juurde paigaldatud jäätmepunktid, kuhu tasuta saab anda taaskasutatavat materjali: ajalehti, pakendeid, tekstiili. Ja lõpuks: nädalavahetusel prügi ei veeta.

Brüsseli äärelinnas toimib samuti erivärviliste kottide süsteem. Taaskasutatavad jäätmed saab teatud summa eest viia jäätmejaama. Jäätmevedu kontrollib tugevalt kohalik omavalitsus, mis paneb paika nii veograafikud kui esitab arved. Nädalavahetusel prügi vedamine on tabu, müra ja õhusaastet ei tohi puhkepäeval tekitada jäätmeveok, muruniiduk ega hekilõikur.

Saksamaal Hannoveri äärelinnas on iga prügiliigi tarvis maja ees oma konteiner. Väga rangelt jälgitakse, et õige prügi oleks õiges kotis või konteineris. Eiramist trahvitakse, ja mitte leebelt. Saksamaal on suurtel autodel igasugune liiklemine nädalavahetusel keelatud. Sakslasele on nädalavahetus püha, ei müristamist, kolistamist ega õhu saastamist.

Šveitsi linnas Zürichis korraldab prügivedu kohalik omavalitsus ja õhk on seal nii puhas!

Raeküla on muutunud

Panime 1996. aastal keskkonnaametnik Mati Moosiga kirja, et Raeküla mere ääres oli kaks autoromu otsapidi vees, seitse vana külmkappi rannapuude all ja lugematu hulk olmeprügi. Praegu on olukord hoopis teine. Raeküla rahvas hoiab oma ranna puhtana.

Kui prügi on, on see pigem võõraste mahajäetud peoprügi. Alles on veel harjumus vedada jaanituleplatsidele puuoksi, küll muutub seegi. Rannateed on tulvil kepikõndijaid, rattasõitjaid, koeraga jalutajaid ja aasta läbi suplejaid. Nädalavahetustel on harva kuulda kreissae vingumist, mootori- ning ehitusmüra. Pigem on tunda liha grillimise lõhna. Raeküla on valmis saanud.

Euroopa maksumaksja abiga on kõikide majade juurde toodud kanalisatsiooni- ja veetorustikud. Peaaegu nagu Euroopas, aga miks meil pühapäeviti prügi veetakse? Puhakem ja elagem selleski suhtes nagu Euroopas! Teen Raeküla elanikuna Pärnu linnavalitsusele ettepaneku muuta jäätmeveoettevõtte Ragn-Sellsiga prügiveo kokkulepet nii, et pühapäeviti prügi ei veetaks. Olgem kuurortlinn, säästkem keskkonda ning hoidkem oma elanikke!

Seadusandjad Toompeal võiksid seadused läbi vaadata ja võimaldada omavalitsustele suuremaid õigusi enda territooriumil oma elanike huvides senisest efektiivsemalt toimetada. Küllap omavalitsustel jätkub vastutustunnet ja oskust hakkama saada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles