Veel prügiveost

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Olen nõus Peeter Oja (vt Peeter Oja, ”Teeme ära!”, PP 4.11) väitega, et eramuomanik ja kortermaja elanik ei tooda eri hulka prügi. Kortermaja elaniku kogu prügi läheb konteinerisse, sellal kui eramus suur osa prügist põletatakse (paber ja papp) ja kompostitakse (biolagunevad jäätmed). Elektri ja vee eest maksame vastavalt tarbitud hulgale. Seega peaks prügiveo sagedus eramutes samuti olema vastavalt vajadusele (tellimusel). Nõustun kohustusliku prügiveolepingu sõlmimisega, kuid veo sagedus olgu vajaduse järgi.

Kompostimise kohta võin kinnitada, et omades kaheosalist kompostikasti, kompostin aastaga edukalt peale oma aia jäätmete linna alleelt sundkoormisena koristatud puulehed. Sügisel maasse kaevatud puulehed on juba kevadeks pea kõdunenud. Vaevalt näeb Eesti põhiseadus ette eimillegi eest raha nõudmist. Tühisõidud on faktiliselt tellimata/osutamata teenus.

Olukorra normaliseerimiseks teen ettepaneku linnavalitsusele pöörduda Pärnust valitud riigikogu liikmete kaudu riigikokku seadusandliku initsiatiiviga täiendada/muuta jäätmeseadust järgmiselt: prügiveo sagedus eramutest vastavalt vajadusele ja prügi veetakse tööpäevadel päevasel ajal (7–23).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles