Tervise Paradiisi spordiklubi aitab ajakirjaniku vormi

Füsiopallil annab väga edukalt treenida ülakeha. Toenglamangus saavad näiteks vatti kõhulihased. Foto: Urmas Luik

Pärnu Postimehe ajakirjanik Andris Tammela võttis nõuks ajada end õige toitumise ja Tervise Paradiisi Spa&Sport spordiklubi treeningute abiga kevadeks rannavormi.

Mitu toredat lugejat, ennekõike aga julged anonüümsed internetikommentaatorid on korduvalt vihjanud, et mõni ajakirjanik, nagu näiteks mina, ei vasta teatud ilunormidele.

Seega, aitab jamast! Püstitasin eesmärgi jõuda kevadeks väga heasse füüsilisse vormi ja vähemalt 85 kilogrammini. Seega tuleb mul kuue kuuga maha võtta umbes 16 kilogrammi.

Eesmärgi täitmisel ulatas sõbraliku abikäe Tervise Paradiisi Spa&Sport spordiklubi, mille treeningtundides võib mind nüüd üsna sageli näha.

Pandi teistmoodi sööma

Kuigi spordiklubi teenuste valik on väga lai, osalen mina praegu rühmatreeningutel, kasutan jõusaali ja jooksen basseinis.

Selleks, et eesmärgi täitmine ikka õnnestuks, hoiab mul silma peal treener Jaana Junson.

Esmalt fikseerisime mu parameetrid – kõikvõimalikud mõõdud (vaata ülal), mida annaks kevadel võrrelda, ja seadsime sellest lähtuvalt tegevuseesmärgid. Kuigi minu tagasihoidlik mõte oli vaid korralikult maha võtta, läheneb Jaana asjale märksa tõsisemalt ja on nõuks võtnud mind järjekindlalt vormima hakata. “Paistab, et sinuga saab olema päris lõbus,” muigas ta pärast esimest jõusaalitrenni.

Esmasesse nädalasse treeninguplaani määras treener kuus tegevust, mida võib liigitada treeningu alla. Käin BodyPumpis, BodyCombatis, jõusaalis ja vesijooksus. Samuti pean tegema nädalavahetusel jalgsimatka, mille pikkus ületaks kümme kilomeetrit.

Igasuguse mahavõtmise üks olulisemaid eeldusi on aga õige toitumine. Treeni, kui palju tahad, kuid kui samal ajal õgid nagu ogar, pole trennist kasu.

Nii koostas Jaana mulle toitumissedeli, mis mu senisest harjumuspärasest menüüst üsna tublisti erineb. Esmalt vajas harjumist, et süüa tuleb tihedamini kui varem, see-eest kindlaid asju ja väiksemates kogustes. Näiteks pubides pakutav väike päevapraad on mulle seatud norme arvestades korraga liiga suur suutäis.

Jaana tegi lõpu selliste toodete nagu suhkur, hapukoor, piim, rasvane juust ja majonees tarbimisele. Selle eest söön nüüd jogurtit koguses, mida kunagi varem manustanud pole. Maitsestamata jogurt hapukoore asendajana on minu arust aga peaaegu et sajandi leid!

Kiirtoidust ei hakka ma üldse rääkimagi. Isegi leiva ja kartulite söömine on mul järgmised pool aastat piiratud. “Ei” kehtib sealiha, rasvase kala (näiteks lest), poolfabrikaatide ja paneeritud toidu suhtes. Minu suureks sõbraks tõotavad saada pudrud, aedviljad, puuviljad, seened, fileeritud linnuliha ja väherasvane kala.

Kurvad lood on alkoholiga. Kui uurisin Jaanalt, kas ma mälestusväärse Eesti-Iirimaa jalgpallimängu ajal õlut võin juua, siis lõpuks ta leebus ja teatas: “No hea küll, võid täna õhtul juua kolm lonksu õlut!”

Loomulikult ei hakanud ma ennast sellega narrima.

Kuigi õlu sisaldab alkohoolsetest jookidest kõige vähem kaloreid, annavad kaks pudelit kesvamärjukest umbes niisama palju kaloreid, kui inimene põletab ühe tavalise tunnise treeninguga.

Olen tänaseks söönud Jaana näpunäidete järgi üle poolteise nädala ja enesetunne on selle lühikese ajaga märgatavalt paranenud. Energiat on juurde tulnud ja kadunud täiskõhutunne, mis enne vaevas sageli pärast rikkalikku lõunasööki. Samal ajal ei saa kurta tühja kõhtu. Olemine on igati balansis ja nagu esimesed kaalumised on näidanud, on hakanud kilodki tasapisi maha tiksuma.

Esimesed trennid olid rasked

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, sai mu piiramatu kehakaalu kasv ilmselt alguse suvisest ohjeldamatust prassimisest, lodevast elust ja vähesest füüsilisest koormusest. Nii kujunes sügisel pärast mitmekuulist pausi taas trenni minek parajalt valuliseks katsumuseks.

Pärast esimest BodyPumpi olin läbi nagu Läti raha ja kuigi õhtul tuli jube hea uni, ajas lihasevalu mind järgmisel päeval juba kell kuus hommikul üles. Aga eks ilu nimel tule ikka ohvreid tuua. Tasapisi on olukord paremaks muutunud ja selle nädala trennid on läinud juba lauluga. Ilmselt soodustab seda õige toituminegi. Sealjuures tekitas toitumismuutus esimesel nädalal trennides nõrkushetki.

Spa&Sport spordiklubi treeneri Kätlin Erkmanni arvates oli see tingitud sellest, et toiduga omandatav kalorite hulk on varasemast väiksem.

Kerged ei olnud esimesed BodyCombati treeningudki. Tegu on võitluskunstidel põhineva väga intensiivse trenniga. Seal oli mul alguses hing tõesti paelaga kaelas. Pärast uuele menüüle üleminekut juhtus pealekauba sama mis teiseski trennis: vahepeal tulid nõrkushood. Nõrkemistunne trennides kestis umbes nädala ja praeguseks on see üle läinud.

4. novembril jõudsin esimest korda pärast keskkooli jõusaali. Jaana pühendas tervelt tunni sellele, et õpetada mind harjutusi õigesti tegema. Näiteks peab kükkides suruma selja sirgeks, õlad taha ja hoidma küünarnukid kangi all, selle asemel et ette vajuda, sest harjutuse valesti tegemine võib mõjuda väga halvasti seljale.

Pärast esimest trenni leppisime kokku, et treenin reede hommikul jõusaalis poolteise tunni jooksul peamiselt ülakeha: rinna-, kõhu- ja käelihaseid. Sama päeva õhtul BodyPumpis aga üritan rohkem panna rõhku jalgadele. Tunnisele Pumpile järgneb 30 minutit BodyBalance’i trennist tuttavat painutamist. See on vajalik, et lihased jälle õigesse konditsiooni saada. Peale selle tehakse seal tasakaaluharjutusi.

Kuigi esmapilgul tundub kaks nii pikka trenni päevas hullumeelsena, ei ole veidigi treenitud inimesele see koormus hirmus.

Jaana suisa nõudis, et mu treeningukavas oleks rohkem aeroobset trenni. Et ma ei ole jooksufänn ega rattasõber, määras treener mulle mõningase vaidlemise järel matkamise. Et ma olen suur jalgsikäija niikuinii, sobis see kõige paremini.

Matk läbi linna

Leppisime kokku, et pean tegema igal nädalavahetusel vähemalt kümnekilomeetrise jalgsirännaku. Tegelikkuses on matka pikkuseks kujunenud isegi üle 12 kilomeetri. Selle maa läbimiseks kulub mul veidi üle kahe tunni. Sellele, kuidas see talvel suure lume ja hirmsa tuisuga välja nägema hakkab, ei ole ma veel mõelnud.

Kui kõik trennid kokku panna, on linnas kõmpimine üks raskemaid ettevõtmisi üldse. Esiteks võtab selline rännak üsna mõnusalt läbi ja pärast seda on saun ja magamine täitsa omal kohal.

Teiseks on vaja välja mõelda mingi eesmärk, kuhu minna, sest niisama linnas kondamine paistab totter ja on veidi igav. Kolmandaks võib sellisel jalutuskäigul tekkida vahepeal tüdimus, kuid see tuleb kuidagi ära kannatada.

Lõin kokku, et tänu laupäevasele matkale käin ma nüüd nädalas isegi kuni 60 kilomeetrit.

Esimesed kaks nädalat plaanipärast mahavõtmist on andnud tulemusi ja ligi kolm kilo on kadunud. Kuid tibusid loetakse teatavasti kevadel.

Treeneri käsul pean veel läbima koormustesti ja mõõtma veresuhkru- ja kolesteroolitaset ning keha rasvaprotsenti. Need tulemused selguvad uuel nädalal.

Mu loodetavasti edukat kaalulangetamist kokku võttev artikkel peaks ilmuma Pärnu Postimehes aprilli alguses. Vahepeal toimuvast võib lugeda iga nädal Pärnu Postimehe kodulehelt internetis.