Pruun verejälg Saksamaal

Uusnatsi Beate Zschäpe oma kodus korraldatud plahvatus ei suutnud hävitada olulisi asitõendeid. Politsei leidis rusudest nii üheksaks mõrvaks kasutatud relva kui salvestused uusnatside kuritegudega. Foto: Reuters

Pea 14 aastat tegutses Saksamaal mõrvates ja röövides väike grupp neonatse, kuid politseil ei õnnestunud saada kurjategijatele jälile. Mis läks viltu?

Miks ei õnnestunud kaitsepolitseil (Bundesverfassungsschutz) teha õigeid järeldusi, kuigi ametnikud on parempoolsete ekstremistide ridadesse sokutanud mitugi agenti, nõndanimetatud V-meest?

Uurimisega tegeleb nüüd Saksamaa peaprokuratuur. Pärast kaaslaste enesetappu ennast üles andnud Beate Zschäpe (36) mõistis liidukohtu (Bundesgerichtshof) vangistuskohtunik eeluurimise ajaks trellide taha.

Ainuüksi fakt, et juhtumit uurib riigi kõrgeim justiitsorgan Karlsruhes, näitab, kui tõsine on olukord. Liidukantsler Angela Merkel ütles Kristlik-Demokraatliku Liidu CDU päevadel Leipzigis: “Zwickau terrorirühma kuriteod näitasid oma brutaalsuses, et parempoolsed ekstremistlikud struktuurid on alustanud võitlust õigusriigi vastu. Äärmuslike erakondade ja grupeeringute agressiivne parempoolsus on nüüd sarimõrvade kaudu paljastatud ja demonstreerib, et meie demokraatia on suures ohus.”

Valitsusjuht rõhutas, et rassism Saksamaal on häbiasi ja selle vastu tuleb kõikide meetoditega võidelda. Kristlikud demokraadid soovivad nüüd uurida, kas NPDd (Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Erakond) oleks võimalik keelata.

Juba 2001 esitas Gerhard Schröderi sotsiaaldemokraatide (SPD) valitsus põhiseaduskohtule (Bundesverfassungsgericht) Karlsruhes avalduse NPD keelustamise kohta. Tookord lõppes protsess läbikukkumisega, kuna selgus, et neonatside ridades olid kaitsepolitsei agendid. Kõrge kohus ei arutanud, kas NPD on põhiseadusvastane partei.

Enesetapud Eisenachis, plahvatus Zwickaus

4. novembril kell 15.05 toimus Saksimaal Zwickaus Weißenborni linnaosas Frühlingsstraße 26 plahvatus, mille jõudu oli tunda naaberhoonetes.

Üürnikke, kahte meest ja ühte naist, õnnetuse hetkel majas ei olnud. Zschäpe oli enne plahvatust viinud oma kassi naabrite juurde hoiule. Nii oli ta teinud juba aastaid, kui kadus mitmeks päevaks kodunt.

Alguses ei osanud politsei seostada plahvatust Zwickaust 180 kilomeetri kaugusel Eisenachis (Tüüringi) kolm tundi varem toimunud elamuauto põlengu ja kahe noormehe enesetapuga.

Uwe Mundlos ja Uwe Böhnhardt olid tõenäoliselt otsustanud, et jäänud pärast pangaröövi politseihaarangu lõksu, tuleb lasta ise endale kuul pähe.

Tugevasti põlenud sõidukit läbi otsides leidis kriminaalpolitsei Heckler & Koch P 2000, millega 2007. aastal tapeti Heilbronnis politseinik Michèle Kiesewetter (22). Tema kolleeg Martin A. (24) elas mõrvakatse raskesti haavatuna üle.

Baden-Württembergi korravalvuritel oli lõunapaus. Kuna oli ilus kevadpäev, sõitsid nad puhkeplatsile, avasid patrullauto aknad ja pakkisid lahti kaasavõetud võileivad. Kurjategijad lähenesid neile selja tagant ja tulistasid noortele ametnikele pähe. Motiiv jäi uurijatele arusaamatuks.

Veel suurem üllatus ootas kriminaliste Zwickaus plahvatanud maja varemetes. Sealt leiti püstol Ceska 83, kaliiber 7,65, brauning. Relv, mida kasutati üheksa döner-mõrva puhul. Politsei leidis samuti neli DVDd, millele neonatsid olid jäädvustanud filmi ”Reis mööda Saksamaad” vormis kõik oma kuriteod.

Mõrvaseeria türklastest väikeärimeeste ja ühe kreeklase vastu algas 2000 ja lõppes kuus aastat hiljem. Pole välistatud, et tapmisi on rohkem, politsei uurib praegu kõiki seni lahendamata mõrvu.

Uurijad on selgitanud välja, et neonatsitrio kontole läheb peale sarimõrvade vähemalt 14 pangaröövi. Vahistatud on Holger G. (37), keda kahtlustatakse kolmiku abistamises. Siseminister Hans-Peter Friedrich rääkis ”parempoolsest terrorismist”, mis lubab oletada, et rühmitusse on kuulunud rohkemgi inimesi.

Pruuni armee fraktsioon: kolm kõigi vastu

Leitud DVD-l, mille valmistaja on Nationalsozialistische Untergrund (NSU/ Maa-alune Natsionaalsotsialistlik Ühendus), on dokumenteeritud Uwe Böhnhardti, Uwe Mundlosi ja Beate Zschäpe toime pandud kuriteod.

Trio on tegutsenud 14 aastat nii vaikselt, et politseil pole õnnestunud nende jälile saada, kuigi kolmik on juba 1990. aastatel olnud korravalvurite huviorbiidis.

Kui tavaliselt seisavad terroristid oma tegude taga (nagu RAF või Osama bin Laden) ja selgitavad enda motiive, siis Kamaradschaft Jenasse ja hiljem Tüüringi Kodukaitsesse (Thüringer Heimatschutz/THS) kuulunud neonatsid pole andnud endast kordagi märku pärast seda, kui kadusid maa alla.

Isegi pereliikmed ei teadnud, mis on saanud nende poegadest ja tütrest. Alles luhta läinud viimase pangaröövi järel helistas Zschäpe kaaslaste omastele, teatades neile poegade surmast enne, kui andis end politseile üles.

Telekanali ZDF asepeatoimetaja ja terroriekspert Elmar Theveßen oletas, et tõenäoliselt täitis trio neonatside eriülesannet. Teades, et kaitsepolitsei on nende ridadesse sokutanud oma agente, otsustati, et kolmik tegutseb konspiratiivselt ega pea kellegagi ühendust.

Zschäpe pole seni nõustunud uurijatega rääkima ega asjaolusid selgitama. Meediast on käinud läbi uudis, et ta taotleb endale peatunnistaja staatust.

Juurdlus on alles alanud. Kuid juba on selge, et Saksamaal on pööratud viimastel aastatel tähelepanu ainult vasakpoolsetele ekstremistidele ja islamiterroristidele, neonatse on selgelt alahinnatud.

NPD - die volksunion

Saksa Natsionaaldemokraatlik Partei – Rahvaliit (NPD) on parem-äärmuslik Saksa erakond. Asutatud 1964 Deutsche Reichspartei (DRP) järglasena. Peab ennast Saksamaa ainsaks arvestatavaks patriootiliseks jõuks.

1. jaanuaril 2011 liitus NPDga paremäärmuslik Saksa Rahvaliit (Die Volksunion).

NPDd on kirjeldatud kui kõige olulisemat uusnatsiparteid, mis loodud pärast 1945. aastat. NPD kuulutab, et nii väites neid diskrediteeritakse, tegelikult seisavad nad Saksa riigi ja rahva huvide eest.

NPD on esindatud kahes liiduparlamendis 16st, kuid mitte riigipäevas. 1996–2011 juhtis NPDd Udo Voigt, praegu on esimees Holger Apfel.

Allikas: Vikipeedia