Aasta hakkab märkamatult lõpule lähenema ja esimese märgi sellest ei anna Pärnus sugugi mitte ülehomme kätte jõudev esimene advent, vaid Pärnu aasta teo otsingute algus. Pärnu Postimees ja Pärnu linnavalitsus on juba kümme aastat välja selgitanud aasta teo. See on ilmselt ainuke pikaajaline koostöö, mis kohalikku ajalehte kohaliku võimuga sidunud, olenemata sellest, kes parasjagu linnavalitsusse kuulub ja mida Pärnu Postimees nende tegemiste kohta arvab.
Aasta lõpuks ei omagi nii väga tähtsust, kui vihane võimuvõitlus on käinud või kes kellele paremini kärbseid pähe ajanud. Aasta teod peaksid evima kaua kestvat mõju, seda enam, et nende sünnile on kaasa aidanud enamasti võimukauged inimesed.
Nende kümne aasta vältel, kui Pärnus on aasta teo konkurssi korraldatud, on enamasti selle tunnustuseni jõudnud hooned või rajatised: Endla teater (2001. aastal), kontserdimaja (2002), Vana turu uus hoone (2003), Pärnu uus haiglahoone (2004), kesklinna koolide võimla (2005), rannapromenaad (2006), raamatukogu (2008) ja spordihall (2009). Vaid ansambel Bedwettersi MTV-auhind 2007. ja rahvusvahelised hansapäevad eelmisel aastal on niisugused aasta teod, mis ei kujuta endast kunstipäraselt ja praktiliselt kokku pandud ehitusmaterjale. See kuidagi majakeskseks kiskunud valik on Pärnu aasta teo nii hiilgus kui viletsus, kuid eks ole ju nii haigla, raamatukogu kui muud hooned jätkuvalt rahva teenistuses.
Mis osutub tänavu aasta teoks, sõltub juba linlastest, kes oma hääle annavad kas lehekupongi täites ja saates või internetis oma meelsust näidates. See 20 teost koosnev nimekiri, mille korraldajad välja pakuvad, koondab ainult päris uusi ja esmaseid kandidaate, mistõttu see iva võib kasin näida, kuid tegelikkuses pole elu nii kahvatu midagi, sest häid ja traditsioonilisi tegusid tehakse Pärnus ikka, olgu need siis premeeritud või ei.