Pärnus saab hakata tüvirakudoonoriks

“Kui teie võimuses on teisi aidata, siis tehke seda!” julgustas Pärnu haiglas töötav Aseriin Juhansoo. Foto: Urmas Luik

Pärnu haigla naiste- ja lastekliiniku koristaja Aseriin Juhansoo on esimene, kellest Pärnus sai vereloome tüvirakkude doonor.

“Mu väga lähedane inimene oli tõsiselt haige ja teda haiglas külastades nägin väga palju raskesti haigeid inimesi, kes vajaksid luuüdi, aga doonoreid on ülikeeruline leida. Sealt see mõte tekkis,” rääkis Juhansoo.

Nüüd innustab naine oma kolleege ja tuttavaid, et nemadki liituksid vereloome tüvirakkude doonorite registriga ja üks inimene on juba asja hoolega kaaluma hakanud. Enamikule tundub mõte aga hirmutav. “Ma olen palju lugenud ja uurinud teema kohta internetis ja usun, et seda ei pea kartma. Hoopis sellele peab mõtlema, et saad kellelegi väga suureks abiks olla,” rõhutas Juhansoo.

Register Soomes

Tüvirakudoonoriks olemine on ohutu protseduur, mille tulemusena saab edukalt ravida leukeemiat ehk verevähki ja muid verehaigusi, selgitas Pärnu verekeskuse juhataja Alli Tiik.

Vereloome tüvirakkude doonorite registriga võivad liituda kõik terved inimesed vanuses 18–40 aastat. Kui asja vastu huvi, tuleks minna Pärnu haigla veretalitusse Metsa 1, kirjutada avaldus ja anda vereproov, mis saadetakse Tartusse uurida.

Tartu ülikooli kliinikumi ühendlaboris analüüsitakse koesobivust antigeenide suhtes ja tulemused saadetakse säilitamiseks Soome luuüdidoonorite registrisse.

Kui registriga liitunu osutub mõnele haigele sobivaks, võetakse doonorilt uus vereproov. “Võimalik, et doonorite registrisse kantud inimese abi ei lähe niipea vaja, ehk alles kümne aasta pärast, aga valmis tasub olla,” rääkis Tiik.

Vabatahtlikud registriga ühinenud peavad olema nõus vereloome tüvirakke annetama ükskõik millisele patsiendile mis tahes riigis.

Üldjuhul valitakse ühele patsiendile välja mitu doonorikandidaati ja nende seast selgitatakse haigele sobivaim. Kui see kandidaat on jätkuvalt nõus osalema, annetabki ta tüvirakud. Seda ei tehta enam Pärnus, vaid ilmselt tuleb sõita Soome.

Vereloome tüvirakke saadakse kas käsivarre veeniverest või võetakse narkoosi all vaagnaluu tagaosast luuüdist.

Nagu vereloovutaja ei saa tüvirakudoonorgi oma tegevuse eest raha, küll kaetakse tema kohalesõidu-, toidu- ja ööbimiskulud.

Võib loobuda

Registri liige võib millal iganes liikmelisusest ajutiselt või lõplikult loobuda, kuid kuna koesobivusanalüüsid on väga kallid, oleks mõistlik oma osalemisotsus teha pärast põhjalikku kaalumist.

Eestis on praegu 75 vereloome tüviraku doonorit, Pärnus juba kaks. Tiik loeb heaks tulemuseks, kui Pärnus lisanduks kuus doonor või kaks.