Kadri süstib elulusti ja hoiab erksana

Grete Naaber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänulilled sai vokaalansambel Kadri vanim laulja ning eestvedaja Ludmilla Veider.
Tänulilled sai vokaalansambel Kadri vanim laulja ning eestvedaja Ludmilla Veider. Foto: Urmas Luik

Pärnu eakate vokaalansambel Kadri sai 20aastaseks, esinedes sel puhul oma fännidele Tammsaare 11 päevakeskuse saalis. Kontsert toimus sümboolsel ajal, päev pärast kadripäeva.

Ansambli vanim laulja Ludmilla Veider, ainus, kes praeguses koosseisus algusaastatest saadik, tunnistas: „Kadri on mulle süstinud elulusti ja hoidnud erksa.“ Kontserdil kinnitas teine ansambliliige ja laulude teadustaja Aino Kungla sedasama. „Miks me laulame?“ küsis ta publikult. Ja vastas ise: „Sest laul aitab elada.“

Nii väärikaid naisi, kelle vanus jääb 70 ja 80 vahele, peab uskuma. Ansamblit on juba kümme aastat juhendanud klaverisaatja Krista Jalango, kes imetleb oma lauljate südikust. Milvi Paas, Milvi Einsalu, Ludmilla Veider, Ilme Merivald, Aino Kungla, Laine Turu ja Viia Elstein on kuhjaga ära teeninud kõik kõlanud aplausid. Sest just ansambli naiskoosseisul täitus 20. aastaring. Särasilmsed väärikad daamid alustasidki lustliku „Tere, tibukesega“.

Mehine täiendus

Jalango on hiljem koosseisu suurendanud ja lisandusid „poisid“, kes tähtpäevaesinemiselt kõrvale ei jäänud.

„Poisid“ pole aastatelt naistest nooremad ja nende muigel suud tunnistasid: mis selle vastu olema peaks, kui niisuguses eas veel poisteks hüütakse. Need kolm „poissi“ on Pärnus tuntud-hinnatud laulumehed Ilmar Haugas, Ülo Sutt ja Maidu Maamees.

Pärnu abilinnapea Jane Mets tunnustas linnapea allkirjastatud tänukirjaga nii kogu ansamblit kui selle lauljat Ludmilla Veiderit, kes ainsana on need 20 aastat Kadris laulnud ja selle vedaja olnud.

„Mina mäletan Kadri esinemisi isiklikult juba 15 aastat,“ ütles Mets.

Tervemad ja reipamad

Ludmilla Veider on ansamblis kui killuke kultuuriajalugu. Ta mäletab aega, kui Pärnu KETA klubi juht Erich Tamm lauljad kokku kutsus ja tema ansambli vanemaks valis.

„Olen seda tänini. Aga nime Kadri panime ansamblile siis, kui päevakeskusesse laulma tulime. Ja päevakeskusesse tulime siis, kui see maja avati. Esimene juhendaja oli Valve Ott, siis tulid Sirje Elbrecht ja Tiina Laur. Saatus tahab, et esineme varsti Pärnu uues avahoolduskeskuses Metsa tänaval: Tammsaare päevakeskus suleb ju nüüd uksed,“ mõtiskles Veider.

Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna rahvakultuuri spetsialist Alli Põrk kiitis visa ja tahtejõulist Krista Jalangot, kellele tal oli üle anda rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse tänukiri.

Eelmise aasta Pärnumaa lauluveteranide vokaalansamblite päeval tuli Kadri publiku lemmikuks ja sai õiguse korraldada järgmine samaväärne üritus. See toimuski lõppeva aasta kevadel ja õnnestus väga hästi.

Kadri repertuaari kuulub vähemalt 200 laulu, esinetud on ligemale 400 korda ja ühed meeldejäävaimad kohtumised on olnud Soome sõpradega Varkkausis.

„Väga ilus aeg on meil olnud,“ ütles Pärnumaa pensionäride liidu juhatuse liige ja kauaaegne päevakeskuse juhataja Salme Leas. Oma elutarkusest toonitas ta: kui laulja tahab ansamblis laulda, peab tal olema kollektiivsustunnet. Kadrilastel seda on. Iga seltskond, nii ka ansambel, hoiab inimest tervema ja reipamana.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles