Kuigi üleeilne Pärnu Keskuse ja parkimismaja pankrotivara enampakkumine nurjus, on neile juba ostuhuvilisi tekkinud ning järgmise aasta alguses võib südalinna ostukeskus koos parkimismajaga omanikku vahetada.
Poolik parkimismaja kesklinnas võib peagi uue omaniku saada
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
8. detsember 2011, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Keskus ja poolik parkimismaja kuulusid osaühingutele Aida Partnerid ja Win Markets, mis pankrotistusid. Teisipäeval müüs pankrotihaldur Andres Hermet suulisel enampakkumisel Pärnu Keskust ja samas majas asuvaid kortereid 4,63 miljoni eurose ja parkimismaja 870 000eurose alghinnaga. Mõlema hinnale oleks lisandunud käibemaks.
Ostjad tahavad õiguslikku kindlust
Aida 7 Pärnu Keskuse hoones on 5632 ruutmeetrit üüripinda, millest on välja üüritud 2830. Kaubamaja peal asub 60 korterit, kuid ainult viies neist on siseviimistlus tehtud.
Hermet tõdes, et tegemist pole lihtsa objektiga, sest peale 5,5 miljoni euro suuruse ostuhinna peab ostja kaks–kolm miljonit parkimismaja lõpetamiseks kulutama ja korterites viimistluse tegema. Sellele vaatamata olid üks Norra investor ja Lõunakeskus hinnaga päri, kuid tehing jäi sõlmimata finantseerimisküsimuste ja vähese õigusliku kindluse tõttu. Nende kõrval oli veel paar ostuhuvilist.
“Finantseerimisküsimuste” all pidas Hermet silmas laenutähtaegu, mitte järelmaksu. Pankrotivara eest tuleb tasuda 30 päeva jooksul.
“Ostuhuvilised tahtsid teada kahte asja: mis on parkimismaja juurdepääsutee servituudi hind ja kas ehitusluba on vaja uuendada,” ütles Hermet. “Parkimismaja ehitusluba on välja antud vana planeeringu ajal, hiljem on vastu võetud uus detailplaneering.”
Allahindlusi linnalt ei tule
Hermet avaldas lootust, et Pärnu linnavalitsus aitab igati kaasa, et südalinnas asuv pooleli parkimismaja kiiresti lõpuni ehitataks. “Ostjad leidsid, et linna suhtumine on positiivne, aga vaja on suuremat õiguslikku kindlust, et vanade omanike kohustustest üllatusi ei tuleks. Vaja on juriidilist kinnitust, mitte rõõmsat naeratust,” rääkis ta.
“Ma ei saa aru, mis õiguslikku kindlust nad tahavad,” ütles Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius. “Teeme kõik endast oleneva, et linnapildis varemetest lahti saada, aga mingeid erilisi allahindlusi linna poolt ei tule.”
Kosenkranius selgitas, et Pärnu linn on pankrotiprotsessis üks võlausaldajatest, kes saab proportsionaalselt niisama palju nagu teisedki. Ostjatesse suhtutakse heasoovlikult, ka linna huvides on pankrotiprotsess võimalikult kiiresti lõpetada.
Parkimismaja servituudi hinnaks on eelmine linnavalitsus kehtestanud 4,5 miljonit krooni. “Eelmine omanik tahtis seda vähendada, soovides raha andmise asemel tänavaid ehitada. Tööd jäid tegemata ja praegu kehtib linnavalitsuse otsus. Kui uus ostja tahab 4,5 miljonist vähem maksta, peab ta pankrotti läinud eelmise omaniku kohustused täitma,” selgitas Kosenkranius.
Ehitusloa kohta ütles Kosenkranius, et uus omanik võib selle järgi ehitama hakata. Kui ta aga soovib suuremat kaubanduspinda, mida uus detailplaneering lubab, tuleb uus ehitusluba taotleda.
Nii Hermet kui Kosenkranius leidsid, et parkimismaja hoonestusõiguse lepingut on vaja muuta, sest seal on kirjas ammu möödunud valmimistähtajad.
Kosenkraniuse sõnade järgi tahaks ta valmimistähtaegade suhtes pankrotihalduri asemel ostjaga läbi rääkida. “Peame ostja, mitte halduriga uue hoonestusõiguse lepingu tegema,” lausus abilinnapea.