Ballett annab ilusad jalad

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrvalseisjale näib ballett keerulisem, kui ta tegelikult on, kinnitavad Ainulas balletitunnis käivad naised.
Kõrvalseisjale näib ballett keerulisem, kui ta tegelikult on, kinnitavad Ainulas balletitunnis käivad naised. Foto: Urmas Luik

Unustage zumba, pilates ja strippaeroobika! Kui tahate olla nõtke kui gasell ja omada ilusaid jalgu, tuleb minna balletitrenni.

Balletiõpetaja Aino Väina täiskasvanute balletitunnis käijate seas pole naist, kes ütleks, et viib siin ellu oma lapsepõlve roosamannavärvi baleriini-unistust.

Ei, need naised õpivad kaks korda nädalas balletipoose, sest tahavad head rühti, koordinatsiooni, peeneid lihaseid ja oskust valitseda oma keha.

Alla aasta balleti- ja iluvõimlemisstuudio Ainula balletitundides osalenud Klevia (50) räägib, et nõukogudeaegse inimesena on ta käinud läbi kõikvõimalikud kergejõustikutrennid, hüpanud ja karanud neis rohkem kui küll ning nüüd tahaks teha midagi rahulikumat.

Balletitunnis meeldivad Kleviale enim venitusharjutused, sest istuva töö puhul aitavad need keha püstloodis hoida. “Varem istusin laua taga, selg kange. Nüüd aga püsib selg sirge ja graatsiline. Balletist on kasu tavalisel kõnnilgi. Lükkan aga puusad alla, selja sirgeks ja lõua üles,” seletab Klevia.

Üdini naiselik trenn

Mullu sügisel Ainulasse balletitundi tulnud Imbi (57), kes lapsena pisut balletiga tegelnud, on veendunud, et tänu trennile on tal kehahoiak palju paremaks läinud.

“Võib ju mõnes muus trennis kangi tõsta, pumbata lihaseid kus seda ja teist, aga kehahoid sellest ei muutu. Balletitunnis töötavad kõik siselihased, rüht paraneb märgatavalt,” teab Imbi.

Mõne kuu eest balletitrenniga liitunud Sälly (27) polnud varem selle tantsustiiliga kokku puutunud. Balleti kasuks otsustas ta põhjusel, et see on “naiselik, hea rühile ja tasakaalule ja erilisem trenn kui tavaline aeroobika”.

Naised ütlevad, et balletitrenn annab küll kehale suure koormuse, kuid rasvade põletamine ega sipelgapiht pole selle trenni eesmärk.

Tiina (40) leiab, et kuna ballett on üdini naiselik treeningala, mõjub ta emotsionaalselt hästi. “Mina tunnen, et saan trennis küllaldase võhma, pingutus on tugev, kuigi peale vaadates seda võib-olla ei näe. Ballett annab parasjagu venitust, painduvust, plastilisust. Mõjub kogu lihaskonnale pealaest jalatallani hästi,” tajub Tiina ja lisab, et ballett teeb naistel jalad ilusaks.

Balletiõpetaja Aino Väin on Tiinaga päri. “Ma ei ütle, et tulge kõik balletitundi, et siin tselluliit lendab. See on minule out, sest kes tahab, kaotab peki ka ilma balletita. Ent kui naine kaalub enne ja pärast balletitrenni 90 kilo, siis vahe on selles, et pärast trenni on see ilus 90 kilo. Ballett annab ilusad lihased,” kinnitab Väin.

“Tehke viis arabeski!”

Väina balletitundi mahub korraga kümmekond naist ja 1,5tunnise trenni sisu mugandab õpetaja vastavalt kohale tulnutele.

“Täiesti õunte pealt teen iga kord,” selgitab Väin. “Tajun kuklaga, kui palju mida tahetakse, sõltub, kes on kokku tulnud. Kui trennis on naised, kes on kauem teinud, võtan kõrgema taseme, teeme pullimat värki. Kuigi keegi ei tule balletitundi tulemuste pärast, näevad naised ise, et suudavad iga trenniga järjest enam.”

Tund algab tervituse ehk reveransiga, järgnevad soojendus ja harjutused tugipuu ääres.

Trenni keskel pühendutakse suurtele venitustele, järgnevad etüüdid-kompositsioonid saali keskel ja väike tants. Muuseas, siin ei õpitagi ainult balletiklassikat, nagu “Luikede järv”. Praegu on päevakorral kreeklaste tants “Zorbas”, kevadel võetakse ette kankaan.

Treening päädib mattidel venitades.

Lõviosa tunnist moodustab balletipooside võtmine, vahel tuleb mõnda võtet mitu korda järjest teha. Kiiremini või aeglasemalt, nagu õpetaja ütleb.

Et tegemist on klassikalise balletitunniga, antakse juhised prantsuskeelseid termineid kasutades.

Kui treener ütleb, et “nüüd stange äärde ja tehke viis arabeski!”, seisavad asjaarmastajatest baleriinid käsipuust kinni hoides ja üks jalg tõstetud nii kõrgele kui võimalik.

Võhik ei mõista muidugi, mida tähendavad käsklused “jalad viiendasse või esimesse”, aga just säärases leksikas trenn käib. Universaalsed balletimõisted omandab kiiresti ja kui esialgu iga sõna ei käsitagi, saab ju õpetaja ette näidatud positsiooni abil järele teha, sest tempo on tunnis rahulik. Rõhk on asendi võtmisel ja hoidmisel, tasakaalu timmimisel, selmet muusika rütmis rapsida. Kui tasakaal käes ja jalg sirutub, pole stanget enam vaja.

Peagi liiguvad naised põhipositsioone ja -harjutusi, näiteks grand pas’d, plié’d, développé’d ja relčve’i tehes vilunult kui päris baleriinid.

Väin kinnitab, et nii balleti verbaalse keele kui oskuse seda kehakeelde panna saab igaüks selgeks ja siin pole midagi ületamatult keerulist.

Klassikalised positsioonide omandatud, hakatakse eri asenditega mängima ja liikumist varieerima.

Kui keegi tantsuetüüdis eksib, ei juhtu mitte midagi. Trenni tagasi ei kerita.

“Naised teevad ainult iseendale seda, mitte teistele näitamiseks. Mulle on tähtis, et nad balletti tehes end hästi tunneksid,” rõhutab treener, kes juhendatavate tegevusse sekkub siis, kui keegi midagi kehaliselt valesti sooritab või endale liiga võib teha.

Nina on põhiline

Enim tahab harjumist käte ja jalgade asendi sünkroniseerimine, mis treeneri sõnutsi olevat niisama keeruline nagu käies nätsu närida.

Balletitunnist ei puudu hundirattad, kukerpallid, turiseisud. Turiseisu tehakse tunni lõpuosas, kui trenniseltskond on jätnud käsipuu ja kolinud matile.

Treeningu osade vahele mahub palju venitamist. Väin ütleb, et kui naistel balletitunnijärgsel päeval lihased valutavad, on tema treenerina midagi valesti teinud.

Lihased võivad olla väsinud, aga mitte valusad. Isegi esimese balletitunni järel.

“Aga põhiline kehaosa baleriinidel on hoopiski nina,” hüüatab Väin. “Kui õppida balletitunnis oma keha valitsema, käima, selg sirge, pea kuklas, nina uhkelt püsti, on sest juba nii palju kasu, et ei kuku jää peal pikali.”

Balletitrennis kantakse balletisusse, et mitte põrandal libiseda. Edasijõudnud võivad proovida päris varvaskingi, aga nende kasutamiseks peab liikumine väga selge olema.

Kui kiiresti ehtsate balletikingadeni jõuab, on individuaalne. Väin kostab, et uudishimu rahuldamiseks võib kuu aega trennis käinu neid proovida, aga kui tahta algajalt tantsuisu igaveseks võtta, pandagu varvaskingad kohe esimeses tunnis jalga.

“Kui me jõuame varvaskingadeni, läheme nagu esimesse tundi tagasi. Õpime, enne kui liikuma hakkame, kuidas nendega üldse seista on, sest varvaskinga alus on õige seismine ja sirutus. Kõlab ehk kummaliselt, aga inimesed ei oska oma lihaseid sirutada. Kui skelett on poolkõva, võib varvaskingaga end ära murda,” hoiatab Väin.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles