Pikaajalise elaniku elamisloaga on siin kõik aastakümneid elanud välismaalased. Tähtajaline Eestis elamise luba antakse välismaalasele kuni viieks aastaks kas abikaasa või lähedase sugulase juurde elama asumiseks, õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks, küllaldase legaalse sissetuleku korral, välislepingu alusel või kaaluka avaliku huvi puhul.
Elamislubadest
Eestisse elama asuvate välismaalaste arv on määratud aastase sisserände piirarvuga, mis aastas ei tohi ületada 0,1 protsenti riigi alalisest rahvastikust. Piirarvu raames võib siseminister määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja loa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aastas.
Samal ajal on hulk isikuid, keda piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata, näiteks eestlane, Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa, kellele antakse luba asuda elama abikaasa juurde, välismaalane, kes elamisloa saab õppimiseks. Seaduses on rida asjaolusid, miks riik võib elamisloa andmisest keelduda või loa tühistada.
Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kui äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud Eesti äriregistris. Ettevõtlus on vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel ja välismaalase elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline.
Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel piisab raha ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 63 900 eurot oma kontrollitavat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, ja kel on olemas äriplaani kirjeldus, millest nähtuvad äritegevuse iseloom, ulatus, vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused.
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks nõutava Eestisse investeeritud kapitali suurus on vähemalt 15 950 eurot. Sellist liiki elamisluba pole Eesti eripära, näiteid leiab nii Euroopa Liidust kui mujalt maailmas.
Ettevõtluseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane, esitatud äriplaan, äripartnerid või esitatud rahalised allikad ei ole usaldusväärsed, välismaalase senine tegevus ei ole vastavuses äriplaaniga või välismaalane ei ole täitnud eelnimetatud või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamise kohustust.
Siseministeerium julgeolekuargumentide esindajana on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, välis-, haridus- ja teadusministeeriumi ja kõrgkoolidega pidevas debatis liberaalsuse, ettevõtluse, hariduse, teaduse, rahvusvahelise konkurentsivõime ja rahvaste üksteisemõistmise asjus. Persoonid pole tähtsad.
Poliitikutest
Kõigepealt siseminister Ken-Marti Vaheri ja majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kui ministrite rollist praeguses elamisloa taotluste loos. Kuna sisserände piirarv ei ole viimastel aastatel täitunud, ei olnud 2011. aasta alguses põhjust kehtestada suuremat piirarvu kui 0,075 protsenti Eesti alalistest elanikest.
Nii kehtestas valitsus 13. jaanuaril 2011 käesoleva aasta piirarvuks 1008. Mais selgus, et sisserände piirarv täitub ebatavaliselt kiiresti, sest enneolematult palju elamisloa taotlusi on esitatud töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Sellest tulenevalt tekkis oht, et kiire piirarvu täitumise tõttu juhtorgani liikmetega ei oleks jäänud võimalust taotleda tähtajalist elamisluba mõnel muul alusel.
Nüüd tuleb oluline koht! Juba 4. juulil kehtestas siseminister määrusega, et rohkem elamislube töötamiseks juhtorgani liikmena 2011. aastal ei anta. Ühtlasi alustas politsei- ja piirivalveamet kontrolli, et välja selgitada selle põhjused.
Ilmnes, et paljud äriühingud olid tõenäoliselt asutatud, taotlemaks elamisluba juhtorgani liikmena. Seni on avastatud üksnes äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks antud elamislubade väärkasutusi ja 65 juhul on alustatud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, 15 luba on juba kehtetuks tunnistatud.
Äriühingu juhtorganite liikmetele antud elamislubade suure arvu tõttu täitus sisserände piirarv juba 31. augustil.
Siseministeerium pöördus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Eesti kaubandus- ja tööstuskoja (KTK) poole, et küsida nende seisukohta sisserände piirarvu suurendamise vajaduse kohta.
Nagu KTK toetas minister Parts sisserände piirarvu suurendamist Eesti majanduse arengu eesmärgil kuni 0,1 protsendini Eestis alalistest elanikest. Valitsus kehtestaski 29.09.2011 sisserände piirarvuks 1344, mis on maksimaalne lubatud suurus.
Selleks, et lisandunud piirarvu arvelt saaksid elamislube eelkõige oskustöölised, keda Eesti tööandjad vajavad, algatas siseminister määruse eelnõu sisserände piirarvu jagamiseks elamisloa andmise aluste järgi, tehes prognoosi 2011. aasta lõpuni. Eelnõu kohaselt nähti ette 292 elamisluba töötamiseks, 25 ettevõtluseks, kaheksa küllaldase legaalse sissetuleku korral ja 11 välislepingu alusel.
Eelnõu menetluse käigus tegi MKM ettepaneku suurendada ettevõtluseks antavate elamislubade arvu 60 võrra, põhjendades seda soovi ettevõtlusinvesteeringute tähtsusega Eesti majandusele ja piirarvu vähese täitumisega muudel alustel.
MKM on seisukohal, et sisserände piirarvu alajaotus ei lahenda probleemi, vaid võib takistada investeeringute Eestisse tulekut. Pigem tuleks siseministeeriumil tõhustada kontrolli ja järelevalvet.
Ülaltoodud põhjustel kehtestas siseminister 15.10.2011 sisserände piirarvu jagunemise vastavalt majandusministeeriumi ettepanekule: lisandus 232 elamisluba töötamiseks, 85 ettevõtluseks, kaheksa küllaldase legaalse sissetuleku olemasolul ja 11 välislepingu alusel.
Kui siseminister poleks kehtestanud sisserände piirarvu jagunemist elamisloa andmise aluste järgi, oleks sisserände piirarv täitunud loataotluste laekumise järjekorras. Arvestades, et küllaldase legaalse sissetuleku tingimust on kerge täita, oleks piirarvu jagamata jätmisel ilmnenud tõenäoliselt suur hulk fiktiivseid taotlusi sellel alusel.
Partsi arvates pole ettevõtjate mured ja selgus välistööjõu riiki toomisel jätkuvalt lahenenud, seetõttu on kokku kutsutud ümarlaudu. Üks selliseid toimus 14. novembril MKMis. Ümarlaua eesmärk oli koostada siseministeeriumile ettepanekud, kuidas mõistlikumalt lahendada arvatav sisserände piirarvu kuritarvitamise probleem ja parandada tippspetsialistide riiki toomise väljavaateid.
Sel koosolekul olid nii Indrek Raudne kui Nikolai Stelmach, aga protokolli lugenuna ma selles probleemi küll ei näe. Kuritarvitamiste vältimiseks tehti peamiselt kaks ettepanekut: kehtestada palgakriteeriumi nõue ka elamisloa saamisel töötamiseks juhtorgani liikmena sarnaselt teiste töötamise liikidega ja kehtestada seaduses MKMile kohustus korraldada ettevõtluseks elamisloa taotlemise korral äriplaanide hindamine Eesti majandusele olulisuse seisukohast.
Siseministeeriumis plaanitavate seadusemuudatustega on kavas vähendada järgmistel aastatel elamislubade väärkasutuse ohtu terviklikult. Seega tuleb seadusemuudatusega tagada, et Eestisse asuksid elama üksnes need välismaalased, kelle riikitulek on avalikes huvides ehk aitab kaasa majanduse arengule. Ettevõtjatele ja Eestisse tööle tulijatele ei anna Eesti elamislube sellepärast, et nad saaksid Eestis elada, vaid sellepärast, et nende siin elamine on ühiskonnale kasulik.
Pikk jutt, aga ministrite suhtes on kokkuvõte lihtne: alati võib olla kriitiline ühe või teise väljaütlemise või teo suhtes seoses selle looga, aga mõlemad ministrid on teinud oma tavapärast tööd ja nad võiks rahule jätta. Samuti toetas IRLi volikogu laupäeval usaldushääletusel Vaheri ja Partsi jätkamist ministrina.
Riigikogu liige Siim Kabrits on ettevõtlik inimene, kelle ettevõtetest ühele kuulub kolmandik firmast, mis omab kahte korterit vanalinnas Kooli tänavas. Korteri kaasomanikud oma ettevõtete kaudu on Raudne ja Stelmach. Investeering tehti maja kordategemiseks ja edasimüümiseks, see plaan pole aga seni realiseerunud. Sellega Kabritsa roll piirdub. Avalikkusele tundmatust mulgist on saanud suurele osale eestimaalastele tuttav nägu. Loodetavasti on Kabritsale see tulevikus abiks. Temagi võiks rahule jätta.
Raudse ja Stelmachiga on palju keerulisem. Siin on nii palju infokilde ja neid ilmselt lisandub. Viimased päevad pole selge seisukoha võtmist lihtsamaks teinud, kuigi kindlasti on hulgal inimestel ammu mõõt täis, lähtudes retoorikast ja fiktiivsusest, eetiliste piiride ületamisest.
Seda, kas siin on midagi kriminaalset, saame teada ja see aeg tuleks ära oodata. Kriminaalsete asjade aruteluks on kohtusüsteem. Mis puudutab parteilist suhtumist, siis selles suhtes saavad otsuse vastu võtta vaid IRLi liikmed. Sammu riigikogust ja Tallinna volikogust tagasiastumise teel on kõnealused juba astunud. Samuti on mõlemad esitanud erakonnast lahkumise avalduse. Kuidas konkreetne asi laheneb, näitab aeg.
Isamaa ja Res Publica Liidust
Vastus küsimusele, kas kõik see on olnud IRLile kuidagi abiks, on ilmselge. See on täielik jama enne suurkogu ja erakonna esimehe ning juhtorganite valimisi. Jama oleks nende eelseisvate sündmustetagi. Olukorras, kus paljudes arengumaades on probleemiks juurdepääs haridusele ja kirjaoskuse puudumine, on IRLi mure juba pikemat aega olnud liigne kirjade kirjutamine ja allkirjade kogumine. Ühtegi probleemi pole need kirjad lahendanud, küll teevad need rõõmu konkurentidele.
See kõik ei tähenda, et probleeme lahendama ei peaks. Selleks erakonna juhid ju ongi. Fakt on, et 28. jaanuaril valitakse IRLile järgmine esimees niikuinii. Minu arvates peaks see inimene seda tööd teha viitsima, hoolima inimestest, olema usutav peaministrikandidaat ja arvamusliider IRList väljaspool olijatelegi, karismaatiline.
Kas sellist inimest üldse leidub? Teeme Eestit nende inimestega, kes meil on.