Ehkki Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõud Valter Parve on ligikaudu kolm aastat oma kodust prügi edukalt käidelnud, peab ta nüüd taasühinema organiseeritud jäätmeveoga, sest nii näeb ette kehtiv seadusetäht.
Individuaalsele jäätmekäitlusele ei leidu Pärnu linnas kohta
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
15. detsember 2011, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Alustasin sellest, et läksin linnavalitsusse ja kirjutasin avalduse soovist ise oma prügi käidelda,” meenutas Parve elukohavahetusest alguse saanud mõtte teokstegemist. „Ei mingit bürokraatiat. Ma ei tea, mida nad oma kabinettides tegid, aga mulle ei tulnud prügiveofirma lepingut, millele oleksin pidanud alla kirjutama, et olen neile partneriks hakanud.”
Nii palju mehele siiski öeldi, et ta säilitaks kõik kviitungid, mida ta prügi Paikresse viies saab. Need tähikud on viimseni alles.
Võit on vabadus
„Mulle ei sobinud see nende rütm, mul ei saanud prügikast nii kiiresti täis, kui tavaline periood ette näeb,” selgitas Parve. „Ma ei tahtnud hakata prügi vägisi konteinerisse toppima, peaasi, et saaks tubli kliendina esineda.”
Eks oma rolli otsuse langetamisel mänginud seegi, et Paikresse on Parve nüüdsest kodust kilomeetrit kuus–seitse, mis autoomanikule pole mingi vahemaa. Liiati kui ta ei põlga paljuks elus ikka vajamineva haagise soetamist.
„Käru peaks olema, sest sõiduauto pakiruumi oma haisvaid jäätmeid just ei pane,” nentis Parve. „Konteiner on igal mehel nagunii õues, nii et minu arust ei ole lihtsamat asja kui ise oma prügi käidelda.”
Ehkki nüüd on prügiveo hind kolme aasta taguse ajaga võrreldes märgatavalt kukkunud ja individuaalne prügikäitlus suurt rahasäästu ei anna, on Parve rahul.
„Minu võit on vabadus: lähen siis, kui kast on täis, see on mulle oluline,” toonitas Parve. „Pealegi, mulle meeldib prügimäel käia, sest ma ei tule sealt tühjalt tagasi: nad komposteerivad seal lehti ja ostan sealt alati ämbrid kompostmulda täis. Praegugi on mul kodus tünn Paikre kompostmullaga.”
Kuigi Parve on seda meelt, et tema eeskuju tasuks teistelgi järgida, välistab kehtiv seadusetäht sellise võimaluse.
Üksnes organiseeritud vedu
Tegelikult välistas juba ammu, sest 2004. aastal vastu võetud jäätmeseadus sätestas, et kohalik omavalitsusüksus võib vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vaid juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
„Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjas oli varem säte, mis võimaldas linnavalitsusel erandkorras jäätmeveost vabastuse anda juhul, kui elanik käitleb ise oma jäätmeid,” märkis Pärnu linnavalitsuse heakorraspetsialist Arvo Kase. „See polnud aga kehtiva jäätmeseadusega kooskõlas ja nii viidi Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri käesoleva aasta 17. novembril linnavolikogu määrusega seadusega kooskõlla.”
Eeltoodu tähendab, et johtuvalt jäätmeseadusest peab olmejäätmete regulaarne vedu tiheasustusalal toimuma vähemalt kord nelja nädala jooksul. Seda selleks, et vältida või vähendada jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võivat ohtu.
Elanikele, kes sordivad ja kompostivad jäätmeid nõuetekohaselt, on pakutud välja kasutada peale 140-liitriste mahutite jäätmete regulaarseks veoks 50-liitrisi kotte. Selleks tuleb AS Ragn-Sellsis registreerida lepingumuudatus.
Samuti võib kulude optimeerimiseks kasutada mitme majapidamise peale ühist mahutit. Selleks tuleb linna majandusosakonnale teha vastav taotlus, mille vorm on saadaval nii linnavalitsuse infolauas Suur-Sepa 16 kui Pärnu linna kodulehel “Keskkonna” rubriigis.
Prügikäitlemine
* Prügi individuaalkäitlemiseks Pärnus luba ei anta.
* Individuaalkäitlejaid ei saa lisanduda ja nendegi puhul, kellele oli antud vabastus mitte kasutada prügifirmat, on see alates 1.11.2011 õigustühine.
* Vastavalt jäätmeseaduse 69. paragrahvile on Pärnu linna jäätmevaldajad jäätmeveoga liitunud automaatselt alates 1.11.2011, s.o päevast, kui Pärnus hakkas kehtima korraldatud jäätmevedu.
Andmed: Pärnu linnavalitsus