Pärnumaa SKT elaniku kohta moodustas Eesti keskmisest komandiku

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta 2009. aastal 10 326 eurot. Harju maakonna vastav  näitaja ületas ainukesena Eesti keskmise, moodustades 156 protsenti Eesti keskmisest. Sellele järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, kus SKT elaniku kohta oli vastavalt 91 ja 68 protsenti riigi keskmisest.

Väikseim SKT elaniku kohta oli Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas, kus see jäi alla poole Eesti keskmisest.

Statistikaameti teatel loodi Harju maakonnas 2009. aastal 61 protsenti Eesti SKTst.

Eesti SKT jooksevhindades oli 2009. aastal 13,8 miljardit eurot, sellest loodi Harju maakonnas 8,5 miljardit eurot. Harju maakonna osa Eesti SKTs tõusis ühe protsendipunkti, võrreldes 2008. aastaga eelkõige elektrienergia tähtsuse suurenemise tõttu, teatas amet.

Harju maakonnale järgnesid Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osa riigi SKTst oli vastavalt kümme ja kaheksa protsenti.

Eesti majandustegevus koondus peamiselt kolme maakonda: Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaale. Need kolm kokku andsid teeninduses 83 protsenti ning tööstuses ja ehituses kolmveerandi kõnealuste tegevusalade lisandväärtusest. Samal ajal oli neis maakondades põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osa kõige väiksem.

Väikseim osa oli Hiiu, Põlva, Jõgeva ja Lääne maakonnal, nemad kokku andsid neli protsenti Eesti SKTst.

2009. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest ligikaudu kolm protsenti põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügil, 27 protsenti tööstuses ja ehituses ning 70 protsenti teeninduses.

Kõikides maakondades oli suurim sektor teenindus. Harju ja Tartu maakonnas oli teeninduse tähtsus kõige suurem, vastavalt 76 ja 73 protsenti. Seda eelkõige tänu Tallinna ja Tartu linna kõrgetele tulemustele. Võrreldes 2008. aastaga, teeninduse osa kõigis maakondades tõusis.

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi roll oli suurim Hiiu ja Jõgeva maakonnas, vastavalt 19 ja 18 protsenti. Tööstuse ja ehituse osa oli suurim Ida-Viru maakonnas (46 protsenti), see näitab mäetööstuse ja elektrienergia olulisust selle maakonna majanduses.

SKT annab infot riigis toodetud kauba ja teenuste kohta, peegeldades riigis teatud perioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kauba ja teenuste maksumust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles