Viimase poolteise aastaga on pilved globaalse majanduse kohal üha tumenenud ning mõistagi pole majanduse vappekülmad jätnud puudutamata finantsturge. Ilmselt on seda märganud igaüks, kes on paigutanud raha investeerimisfondidesse, olgu siis pensioniks või lastele haridusraha kogumiseks. Hetkesituatsioonis on paljudel kindlasti suur kiusatus ettevõetud finantsplaanidest loobuda, kuid tihti ei pruugi see olla parim käitumisviis.
Kas samasugust langust on varemgi ette tulnud? Hinnalangus globaalsetel turgudel pole iseenesest midagi uut, viimase 60 aasta jooksul on selliseid episoode esinenud näiteks 1970ndatel, kui nafta hind samuti suure hüppe tegi ja väga valusalt läänemaailma tarbijate rahakoti pihta lõi. Kriiside puhul on aga selgelt olemas hea pool: tavaliselt toimub maailma majanduses kohanemine, millele võib järgneda uus kasv. Kummalisel kombel on just sellised masendavad ajad parim aeg investeerimiseks, sest investeeringutele järgnevate aastate tootlus (ehk raha, mille teie raha teile teenib) on üldjuhul oluliselt kõrgem, võrreldes sellega, kui investeerida raha optimismi tipphetkel.
Paljud oma sääste investeerivad inimesed käituvad paraku risti vastupidi. Majanduse tippajal minetatakse tihti kaine mõtlemine ning oodatakse suurt tulu järgnevatelt aastateltki. Kui olukord halveneb, tekivad negatiivsed emotsioonid. Sageli lõpetatakse seepeale igati õigete eesmärkidega alustatud säästmine väga halval ajal – turu põhja lähedal.
Tekib tunne, et kui olen täna raha kaotanud, jätkub see edaspidigi, ning unustatakse algne plaan pikaajaliselt investeerida. Näiteks laste haridusraha kogutakse minimaalselt 12 aastat, pensioni veel kauem. Selle aja jooksul nähakse paratamatult tõuse ja langusi ning praegu oma investeeringutest raha välja võttes kaob võimalus teenida langus järgmise tõusuga tagasi.
Üks viise turvatunnet suurendada on hoiustamine. On üpris loomulik, et sellisel ebakindlal ajal pakuvad pangad üsna soliidseid hoiuseintresse. Alati on võimalus langusperioodil oma rahapaigutusi tasakaalustada ja hoiust säästude seas suurendada. See sobib eriti neile, kelle kogumiseesmärk lähiajal kätte jõuab.
Investeerimisotsused tuleb hoolikalt läbi mõelda ja pelgalt meediast loetu ning emotsioonide põhjal otsuste tegemine kaugele ei vii. Nagu me teame, on tunnetel väga lihtne mõistuse üle võimust võtta, seega kaaluvad emotsioonid, näiteks hirm kaotuste ees, väga tihti üle pikaajalised mõistlikud kaalutlused. Sellest tasub teadlik olla, vajadusel investeerimiskonsultandilt nõu küsida ja võtta aega otsused rahulikult läbi mõelda.