Statistika järgi puhkeb enamik rusikavõitlusi tuttavate vahel. Ometi võib Pärnu tänavatel teinekord võhivõõragi käest kere peale saada. Tauri näiteks sai nii tugeva paugu vastu lõugu, et on nüüd mõnda aega vedelal toidul.
Üks tavaline peksulugu
18. jaanuar 2012, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Murdunud hammaste ja verega lõppenud sündmus leidis aset reede südaööl Kesklinna silla paremkaldal Don Kebab kioski ees, kus 18aastane Tauri oma kolme sõbraga toidu valmimist ootas.
Tauri semu Raini ütluse kohaselt oli kohe, kui nad kebabiputkasse astusid ja seal teist noorteseltskonda nägid, selge, et midagi hakkab juhtuma. Altkulmu heidetud kõõrdpilgud, mornid näod: õhk oli peagi prahvatada ähvardavast pingest raske.
“Vähe ülbed” sõbrad
Hetkel, kui napsine Tauri läks kebabiputka nurga taha põit kergendama, astusidki tema juurde kioskis kohatud seltskonnast kolm samuti alkoholi pruukinud noormeest.
“Üks andis mulle käppa ja ütles, et sina oled normaalne, aga su sõbrad on vähe ülbed,” meenutas Tauri, et kolm tegelast olevat end esialgu viisakalt ülal pidanud.
Samal ajal ründasidki kolme semu neli kaaslast Tauri kioski ette suitsetama jäänud sõpru. “Ma hüüdsin, et ou-ou, rahunege maha, et mingit teemat ei ole vaja!” proovis Tauri olukorda päästa. Aga järgmisel silmapilgul tabas teda hoop näkku. Millega löödi, noormees ei tea, ent sügav, ülahuule poolitanud lõikehaav viitab sellele, et päris tühja käega hoopi ei antud.
Tauri mäletab, et varises hoobi tagajärjel maha. Kui pilt uuesti ette tuli, kükitas ta eemal asuva maja nurga taga ja püüdis verd täis valguvasse suhu lund toppides juba tekkivat paistetust leevendada. Nõnda ta end otsima tulnud sõbrale silma jäigi. Koos mindi tagasi kioski ette, kuhu mõne hetke pärast jõudsid kiirabi ja politsei.
Tauri vigastused osutusid meedikute hinnangul nii tõsiseks, et noor mees tuli viia traumapunkti õmblemisele. Samuti tuvastati tal siiani tunda andev peatrauma, mille tõttu peab Pärnu kutsehariduskeskuses õppiv noormees nüüd mõneks nädalaks õppetööst kõrvale jääma.
“Kui mõnda aega püsti olen, viskab pildi eest ära,” ütles Tauri salvrätikuga suunurka kogunevat sülge kuivatades.
Ei midagi erilist
Järgmisel päeval interneti suhtluskeskkonda sisenedes ootas Taurit aga üllatus. “Tere! Ma olen see, kes Don Kebabi juures eile oli. Ma kuulsin, et sul oli hammas ära tulnud. Et äkki oleks võimalik kokku saada ja arutada seda? Äkki saab kokkuleppele? Mingis summas või midagi? Anna teada, mis sellest arvad,” oli oletatav lööja jätnud talle sõnumi. Muide, oma ohvritele hambaravihüvitise pakkumine on Pärnus lööjate seas üsna levinud tava.
Tauri arvab, et tema põhjuseta kallale tunginud noormeestega kokkuleppele ei lähe. Selle asemel kavatseb ta kirja autori andmed politseile anda. “Ma tahan, et nad kinni pandaks,” sõnas ta nii resoluutselt, kui see paistetanud suuga võimalik on. Kas Tauri soov täitub, peab selguma juhtunu uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse käigus.
Ent nagu Tauri ema Elizabeth sõnas, ei ole kogu lool tegelikult uudisväärtust. Pärnus on normiks kujunenud, et keegi ikka peksa saab. Teisalt ongi kõige hirmsam see, et peksmised meid enam ei üllata.