Koolide toitlustustajad on seda meelt, et koolilõunast jääb õpilastele väheseks ja puhvet aitab vähendada seda näljaste hulka, kes vahetundidel toidupoodi krõpsude ja limonaadi järele jookseb.
Õpilased ostavad koolipuhvetist enim pirukaid ja saiakesi
19. jaanuar 2012, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just nimelt vähendada, sest päris ära hoida kooli ja poe vahel sõelumist ei saa.
Koidula kooli toitlustusjuht Helena Aia ütleb, et suurt tunglemist ta koolipuhvetis täheldanud pole, sest lähedal asub Mai Selver ja lapsed eelistavad sealt süüa osta.
Kauplusest võtavad lapsed enamjaolt Coca-Colat, Fantat ja Sprite’i, pikki saiu, komme, kartulivahvleid ja -krõpse ja kindla peale küsitaks neid puhvetistki, kui too selliseid tooteid müüa võiks.
“Olen märganud, et õpilaste menüü koosneb Selveri sooduspakkumistest. Laste ostmised sõltuvad ju sellest, kui palju neile kodust raha on antud,” tähendas Aia.
Kui Selver pakkus soodushinnaga külmutatud kalapulki, haukasid õpilased neid.
Laste lemmikud on saiakesed, ehkki puhvetil on siingi raske suure jaeketiga konkureerida. Kui Selveris ostetavale Fazeri pikale saiale, mis õpilaste seas on ülekaalukas favoriit, kuluva raha eest saaks koolipuhvetist paar saiakest, eelistataks ikkagi poe oma, sest see on veel ahjusoe.
Samuti ei taheta puhvetist puuvilju, jogurteid ega kohukesi, toorsalatitest rääkimata. Lastele tundub koolis ühe õuna eest kümme senti välja käia palju, kui naaberpoest saab 60 sendi eest kilo ubinaid. Nõnda pole puhvetil mõtet kolme jaokaupa sisse võtta.
“Mina ei saa ka pakkuda kuut sorti salateid, mõnda neist veel soodushinnaga. Selverist aga saavad lapsed karbiga salatit kaasa osta, nagu gümnasistid just teevadki,” sõnab Aia, ent lisab, et õnneks sööb vähemalt pool gümnaasiumiklasside õpilastest koolis sooja lõunat.
Banaanid ja beebiporgandid
Raeküla koolis, Kuninga tänava põhikoolis ja Hansagümnaasiumi sööklas toitlustab õpilasi füüsilisest isikust ettevõtja Juta Tammeleht. Viimasena nimetatus peab Tammeleht puhvetitki ja omaette müügilett on tal ka Raeküla kooli sööklas.
Tammeleht räägib, et mullu püstitas ühe Raeküla kooli lapse vanaisa küsimuse koolipuhveti vajalikkusest. Vanaisa leidis, et kooli pole puhvetit vaja, sest kui tema koolis käis, anti lastele kodunt võileivad kaasa.
“Üks hoolekogusse kuuluvaid lapsevanemaid, kelle laps käib Uulust linna kooli, selgitas seepeale, et kui laps lahkub pool kaheksa hommikul kodunt ja tagasi jõuab alles õhtul kell viis, läheb tal kõht nii pika aja peale tühjaks. Ühest koolilõunast päevas ei piisa ja puhvet on seega hädavajalik,” meenutab Tammeleht diskussiooni.
Et sotsiaalministeerium soovitab koolimenüü koostamisel arvestada tervisekaitsenõuetega, kus loetletud lastele soovitatavad tooted, lähtub Tammeleht neist müüginimistu koostamisel.
Seetõttu pulgakomme, kartulikrõpse ega -vahvleid, Coca-Colat, Fantat ega Sprite’i Raeküla kooli ja Hansagümnaasiumi puhvetist ei leia. Kuid lastel need ostmata ei jää.
Õpilased lippavad lähimasse toidupoodi ja saavad “mittesoovitava” sealt ikkagi kätte, teab Tammeleht.
2000. aastast koole toitlustanud naise kogemus ütleb sedagi, et uute toodetega pole mõtet einelauas katsetada. Elu on näidanud, et uudistoit või -jook võib küll algul mõningast huvi tekitada, aga pärast jääb seisma, sest lapsed lähevad läbi aastate samade asjade peale välja.
Näiteks pakkus Tammeleht Hansagümnaasiumis beebiporgandeid, sest gümnasistid käisid välja mõtte, et sööklas võiks olla toores juurvili aknalaudadelt võtta.
“Neil on sööklas soojas toidus iga päev köögi- või juurvili – toorena, keedetult, hautatult, salatina või mis iganes moel – olemas, nii et, palun, sööge aga!” räägib Tammeleht, kes ettepanekule reageerides tõigi puhvetisse beebiporgandid. Algul isegi küsiti neid, pärast jäid seisma.
Banaanid, õunad, mandariinid on püsivalt saadaval, aga erilist minekut pole neilgi.
Üleeile tõi Tammeleht Hansagümnaasiumi puhvetisse kuuese banaanikobara ja päev hiljem on viis vilja alles. Pole mõtet kilode kaupa taridagi, sest vili jõuab enne rikneda, kui ära ostetakse.
Teinekord aga ostavad lapsed isegi kümme banaani päevas.
Tahetakse välismaist šokolaadi
Üldjuhul tahavad teismelised saiakesi, kohukesi ja salateid. Viimasena mainitute valik varieerub. Eile olid näiteks vitriinis kartuli- ja makaronisalat, ubade ja singiga salat ning toorsalat kanaga.
Kohukeste puhul on hea läbimüük 20 päevas, salateid süüakse ära paarkümmend portsu. Raekülas seevastu pole mõtet kohukesi pakkuda, sest põhikoolilapsed saavad Euroopa Liidu tasuta koolipiima programmis piimatooted niisamagi kätte.
Hansagümnaasiumi puhveti müüja Kristi Teearu väitel eelistavad noored soolast toitu, ehkki parimatest parim minek on vaieldamatult saiakestel, mida kõige rohkem ostetakse hommikul.
Saiade-pirukate sortiment pole kogu aeg sama. Keskeltläbi on valikus 15–20 nimetust ja tänased kuklid on järgmiseks päevaks läbi müüdud.
“Hiljuti võtsime sisse kohupiima-lehttainasaiakest, et prooviks, kuidas läheb. Nõutuim aga on praegu sarvesai,” märgib Tammeleht, kes toob saiad Raekülla ja Hansagümnaasiumisse kolmest pagariärist.
Kogused kooliti muidugi erinevad. Kui lõpuklasside õpilased söövad päevas ära 100 pirukat-saia, siis Raeküla lapsed, kes saavad tasuta koolilõunat, tarbivad kõige enam 25 saiakest päevas. Tammelehe kinnitusel söövad põhikoolilapsed üldse koolilõunat märksa isukamalt kui mõne aasta eest. Paljudel on see ainus soe toidukord päevas.
Kuninga koolis, kus puhvetit pole, on Tammelehe kogemust mööda jällegi väga suur pikapäevarühmas sööjate osa.
Šokolaadidest on laste seas armastatud välismaiste tootjate šokolaadid Kinder Bueno ja Kinder Delice, Kismet, Bounty ja Snickers ning Corny müslibatoon.
Kodumaistel Kalevi tahvlitel nii hea minek pole.
Tammeleht arvab, et põhjuseks on Kalevi šokolaadide kõrgem hind ning võib-olla seegi, et eestimaine maius ei meki nii magusalt kui importšokolaadid. Riiulilt hakkab silma pakk Kalevi Ekstra küpsiseid, millel samuti suurt menu pole.
Küll ostetakse hea meelega pähkleid ning juustu- ja sibulamaitselisi leivakesi.
Ehkki Hansagümnaasiumi puhvetis on muu hulgas müügil valik kuivatatud puuvilju, tunnistab Tammeleht, et müügiedu neid tooteid ei saada.
“Koolid võivad rõhuda tervislikkusele ja keelata müümast paljusid maiustusi ning limonaadi, aga lapsed ei jäta seetõttu magusat ostmata. Laps on laps ja tahab magusat, midagi teha ei ole,” nendib Tammeleht.