Suvised Pärnu hansapäevad jätkuvad keskaja võtmes

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullustel hansapäevadel esines Tšehhi ansambel Remdih, kelle siiatoomist toetas Tšehhi suursaatkond Eestis.
Mullustel hansapäevadel esines Tšehhi ansambel Remdih, kelle siiatoomist toetas Tšehhi suursaatkond Eestis. Foto: Urmas Luik

Pärnu linna hansapäevade korraldamine on teist aastat usaldatud MTÜ Pärnu Hansa Kultuurikojale, mille liikmed teevad juba ettevalmistusi suvisteks hansapäevadeks, kuhu on oodata mitme välisriigi delegatsioone.

Pärnu Hansa Kultuurikoja juhatuse liikmeteks on hansapäevade korraldamisega juba aastaid tegelevad ja toredaid ametinimetusi kandvad tegelased: isehakanud bürgermeister Mart Tõnismäe, hansaemand Tiina Tõnismäe ja isehakanud foogt Joel Roos. Koostööd tehakse paljude sõprade, toetajate ja organisatsioonidega ning mõistagi on kõik, kel huvi kaasa lüüa, oodatud.

“Oli mõte, et hansapäevade liikumine on Pärnus juba nii suur, et vajab aastaringset ettevalmistust,” tutvustas Mart Tõnismäe. Ta peab silmas hansapäevi ettevalmistavaid ümarlaudasid, loenguid, arutelusid, kontserte, etendusi, koolitusi ja töötube.

Nii on kultuurikoda tegemas ja loomas sellesuviseid hansapäevi. Kuigi hansapäevade korraldusmeeskond on palju suurem, teevad koja liikmed ettevalmistusi aasta läbi.

Sel suvel traditsiooniliselt 29.-30. juunil ja 1. juulil toimuvad hansapäevad on arvult juba kümnendad ning aasta-aastalt laienenud. Hansapäevade moto on “Juurte juurde” ning alateema “Puud”, mis viitab puidule kui iidsele käsitöömaterjalile, sugupuule, puulaevadele ja puutööriistadele.

“Kui pärast rahvusvahelisi hansapäevi 2010. aastal arvati, et ega Pärnus enam midagi sellist suurt tulevikus toimu, on vastupidi. Tahaks muuta selle toreda traditsiooni uhkeks kultuurifestivaliks, kus oma koht nii muusikutel kui rahvateatritel,” kirjeldas Tõnismäe, kes oli rahvusvaheliste hansapäevade jõel toimunud vaatemängude lavastaja ja teostaja.

Tõnismäe on külastanud aastate vältel Euroopa ja Skandinaavia suurte ja väikeste linnade hansaüritusi ja leiab, et patt oleks seda keskaegse meelsusega kultuurilis-majanduslikku üritust unarusse jätta.

Keskaja festivalide kett

Hansakogemuse ja -nägemusega Tõnismäe nendib, et talle meeldib teiste hansapäevade korraldajate eeskuju – et rõhku pannakse hansakultuuri edendamisele ja käsitöökaubandusele. Tegu on eelkõige kultuurisündmusega: turukaupmeeste toel saab pakkuda kultuuriprogrammi.

Millega on kultuurikoda aasta vältel tegelnud?

Selgub, et sõlmitud on arvukalt ametlikke sõprussidemeid. Koostööd tehakse tänavu MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskoguga, mis ühendab kümmet mereäärset Pärnumaa valda. See tähendab, et valdade käsitöömeistrid tulevad hansapäevadele välja oma müügibokside ja töötubadega.

Kultuurikoda omakorda läheb valdadesse kevadtalvel külla, pakkudes keskaja ning keskaja kostüümide teemalisi koolitusi ja loenguid. “Ärgitame maakonna käsitöölisi ja ettevõtjaid,” märkis Tõnismäe.

Hansapäevadega on liitunud Pärnu rahvusvaheline niplispitsifestival - niplispitsi tegeminegi on ju keskajal alguse saanud ja festivaliaegade liitmisest lõikavad kasu kõik.

Samuti on Leader-programmi toel algatatud keskaja festivalide kett koostöös soomlaste, lätlaste, portugallaste ja prantslastega.

Tänavused Pärnu hansapäevad on esimesed, kus Pärnusse saabuvad kõigi nende riikide kümneliikmelised esindused, mis koosnevad käsitöölistest ja esinejatest.

Pärnust sõidab kümneliikmeline grupp juba juuli alguses Lätimaale ja augusti alguses Portugali keskaja päevadele. Paika on pandud kahe aasta vältel toimuvad riikidevahelised külastused.

Tõnismäe sõnade kohaselt tähendab see, et Vallikääru hansaalale sätivad oma müügilauad ja töötoad üles eri riikide esindajad. Tõnismäele on teada andnud juba prantslased, et kaasa tulevad sepad ja viljavihkudest punutiste tegijad, Lätimaalt tulevad korvipunujad ja kostüümitegijad. “Mõtleme, kuidas hankida vajaminevaid viljavihkusid,” lausus Tõnismäe.

Kaugemad ideed

Uue ilmega Vallikäär on tore ja uhke, seal on avastamata pinda, mida kavatsetakse rakendada suure vabaõhuetenduse tarvis. Nimelt on ettevalmistamisel ligemale 70-80 inimesega etendus, kus löövad kaasa harrastusteatrid ja kutselised näitlejad. Lavastus on Pärnu pärimuste aineline ja seda kirjutavad-lavastavad Ain Saviauk ja Tiit Stalte.

Saksamaalt saabub hansapäevadele keskaja muusika ansambel Wolgemut.

Pärnu Maarja-Magdaleena käsitööliste gild on sõbrana Hansa Kultuurikoja tegemistega kursis ja selle kõrval – gildipäevad ja hansapäevad toimuvad ju eri aegadel.

Kultuurikojal on kaugem siht. Nimelt on Tõnismäe seda meelt, et Pärnul puudub loovkeskus, kus võiksid kokku saada pärimusmuusika ja rahvakunstikollektiivid, kus võiksid toimuda loengud, kontserdid ja esinemised.

Tõnismäed teeb heas mõttes kadedaks Viljandi pärimusmuusika keskus, kes alustas esmalt festivalidega ja jõudis aegamisi pärimusmuusika aida rajamiseni, kuhu nüüd leiavad tee kõige erinevamad sihtgrupid, alates emadest väikeste lastega kuni pensionärideni.

Pärnul sellist pärimuskultuurilembest kogunemiskohta linnasüdame läheduses pole. Tõnismäe toob näiteks Rüütli tänaval laguneva Mohri aida, mille võiks ju korda teha. Aga muidugi on võimalik välja pakkuda märksa soodsamaid lahendusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles