Lääne prefektuuri haldusala esimese üldkasuliku töö tunnid määrati 29aastasele Pärnumaa mehele, kes ei tasunud keskkonnainspektsiooni määratud trahvi teiselt mehelt saadud akude vedamise eest, kuigi akude käitlemise luba tal puudus.
Pliiakusid vedanud mees peab karistuseks tööd tegema
6. veebruar 2012, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
30. jaanuaril jõustus Pärnu maakohtu kohtumäärus, mille kohaselt määrati 20 tundi üldkasulikku tööd vastava loata jäätmeid ja sealhulgas ohtlikke jäätmeid käidelnud 29aastasele Pärnumaalt pärit mehele, keda keskkonnainspektsioon on varem karistanud 2009. aasta oktoobris. Siis oli karistuse suuruseks 100 trahviühikut ja 10 ööpäeva aresti.
Mullu septembris esitas keskkonnainspektsioon Pärnu maakohtule avalduse, sest määratud rahatrahvi isik ei tasunud. Rahatrahvi otsus liikus edasi täitmiseks kohtutäiturile, kes taotles süüdlase suhtes asenduskaristust.
Üldkasuliku töö täitmise järelevalvega tegeleva Lääne prefektuuri piirkondliku politseitöö talituse vanemspetsialisti Sirli Seegari sõnade kohaselt on karistatuga sõlmitud kokkulepe, et kohtu määratud üldkasuliku töö tegemine algab täna. Töö tegemise lõpptähtaeg on selle aasta 1. märts.
Esimese koostööpartnerina on Lääne prefektuuriga lepingu sõlminud MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik, kus selles juhtumis karistatud mees oma töötunnid täidab.
„Läbirääkimised teiste mittetulundusühingutega võimalikust koostööst alles käivad, sest õiguslik regulatsioon, mis annab võimaluse määrata üldkasulikku tööd ka väärteoasjades, jõustus alles tänavu 1. jaanuaril. Peale väärtegude laieneb karistamine üldkasuliku tööga tasumata jäänud rahatrahvide puhul,“ selgitas Seegar muudatusi, mis jõustusid käesolevast aastast.
Keskkonnainspektsiooni teatel on pliiakude näol tegemist ohtlike jäätmetega, mille käitlemiseks peab olema litsents ja luba.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnade järgi ütleb jäätmeseadus, et ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud isiku enda tegevuse tulemusena tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks, on vaja jäätmeluba.
„Seega ei tohi ilma vastava loata teistelt isikutelt ohtlikke jäätmeid vastu võtta ega koguda,“ selgitas Tuul. „Ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna peab taotlejal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. Akude transportimisel peavad olema ette näidata dokumendid, mis tõendavad, et akud on saadud legaalselt, et neid veetakse legaalselt ja lõppkäitlus toimub legaalse isiku juures.“
Tuule jutu järgi on oma majapidamises või majandustegevusest tekkinud akude vedamine lubatud. „Akude hulka ei ole täpselt kindlaks määratud, põhiline on ikkagi omandiküsimus. Kui vedajat kontrollitakse, peab ta suutma akude päritolu tõendada,“ märkis ta.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku sõnade kohaselt ei esine ebaseaduslikku akude vedamist just massiliselt, kuid aeg-ajalt siiski. „Maksu- ja tolliamet pidas möödunud aastal kinni ligi veerandsada sõidukit. Ka keskkonnainspektsioon on selliseid juhtumeid avastanud,“ lisas ta.
Ohtlike jäätmete käitlusnõuded on kehtestatud selleks, et ohtlikud jäätmed saaksid õigesti käideldud ega satuks loodusesse või mujale, kus need võiksid ohustada inimeste tervist või keskkonda.