Tants tõusis fookusesse

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikeste nukitsameeste tantsu nimega “Iti unenägu” esitasid noored WAF Dance’i tantsijad.
Väikeste nukitsameeste tantsu nimega “Iti unenägu” esitasid noored WAF Dance’i tantsijad. Foto: Urmas Luik

Neli tundi laupäeva päeval ja poolteist tundi samal õhtul kestnud esinemismaraton tõi Pärnu kontserdimajja ühes tantsimisest vaimustunud laste ja koolinoortega kogu oma eripalgelisuses nähtavale Pärnumaa tantsujuhtide loomepotentsiaali.

„Koolitantsu“ maakondlikul tantsupäeval astus üles üle veerandsaja trupi kolmveerandsaja tantsuga.

Saaremaalt oli Pärnu sõitnud vaid üks tantsija Kuressaare ametikooli liikumisrühmast Andromeda, tema esitatud „Sind suudeldes“ paistis Pärnumaa etteastete vahel silma teistlaadsusega. Kas oli saarlaste vähese huvi põhjus asjaolu, et seekord oli Pärnus toimunud tantsupäev Pärnu- ja Saaremaa peale ühine ega viitsitud nii pikka teed üle mere ette võtta, või köitis neid mõni muu tantsuüritus.

Mõeldes filmiaastale

Arvult 18. „Koolitantsu“ teema lähtub kaudselt Eesti filmi 100 aasta juubelile pühendatud Eesti filmi aastast, mistõttu tänavune tunnuslause on „Tants fookuses“.

Festivali reeglid näevad ette, et tantsud peavad olema noorte ja juhendajate omalooming ning esitajad vanuses neli kuni 20 aastat.

Filmidest inspiratsiooni leidnud tantsudes oli ära kasutatud nii tuntud filmide muusikat kui stseene. Liina Arumetsa loodud tantsus „Jaht kalliskivile“ ronisid mustades kombinesoonides WAF Dance’i piigad justkui akrobaadid üle punastest lintidest laserkiirte.

Janne Ristimetsa tantsijad lõid laval lumekuninganna palee jäise õhustiku. Ingrid Jasmini tantsu „Meenutusi maagilisest lapsehoidjast“ ajal lendles laval korraga kümmekond Laine Mägi tantsukoolis koolitatud Mary Poppinsit ja publikul tekkis tunne, nagu sattunuks nad vaatama pesuehtsat muusikali.

Ann-Marii Reiväli ettekujutuse tundmatust pärismaalaste hõimust tantsisid veenvalt metsikuks WAFi gümnaasiumieas noored daamid. Nende eakaaslased Laine Mägi tantsukoolist kehastasid niisama veenvalt meeleheitel pruute, loorid peas lehvimas. Selle tarvis võis Sandra Põld ammutada inspiratsiooni paljudest nii kodumaistest kui Hollywoodi filmidest, miks mitte näiteks „Noorest pensionärist“ või „Poissmehest“, kus meest jahib 1000 pruuti.

Tants kui eneseväljendus

Tantsuga saab väljendada mida iganes, see võib olla hetke-emotsioon või mõttevälgatus, filmilik seiklus või teater, loits, üleilmastuvas maailmas kadumisohus traditsioonide edasikandja või ühiskonnakriitilise alltekstiga mõtisklus. Kõiki neid Pärnumaa tantsupäeval nägi.

Märgatavalt palju kajastati noortele olulisi teemasid: koolivägivalda ja kätega õiguse tagaajamist, üksteisest hoolimist ja erinevuste aktsepteerimist, kohati ohtlikku sukeldumist netimaailma, naerdi ka poliitilise vali-mind-elu üle.

Annika Viibuse „Väärastunud netikett“, vabakooli tantsijate ja juhendajate ühislooming „Me kõik oleme erinevad, me kõik oleme erilised“ või Janne Ristimetsa „Koos pole üksi“ rääkisid enda eest ise ja said vaatajaile arusaadavaks pealkirjatagi.

Meil kõigil on ette tulnud päevi, kui silme eest lööb mustaks ja kõik on justkui „Ctrl A Del“, kui nupud sõrmede all enam sõna ei kuula ja hakkavad elama oma elu. Seda suutis liikumises väljenduma panna Merli Antsmaa.

Suure hulga vaba-, show-, estraadi- ja tänavatantsude kõrval olid tantsujuhid loonud ja noortele selgeks õpetanud mõne eestiteemalise tantsu. Rahvatantsuansambel Kajakas esitas Ulla Helin-Mengeli „Loitsu“, mida rahvatantsijate esituses näeb mais tänavusel Pärnumaa tantsupeolgi.

Annika Viibuse tantsus „Alalhoidlik Eesti naene?“ olid Gabriele moe- ja tantsukooli neidised jalga tõmmanud pikad punased saapad ja mida tempokamaks muusika läks, seda kuumaverelisemaks muutusid rahvapäraseis rõivais eesti tüdrukud.

Kuidas sellised tantsud sünnivad? Anu Nõmm oli Tori ja Tootsi kõrval üks neist vähestest, kes tõi tantsupäevale esinema lapsed väljastpoolt Pärnu linna – Tahkuranna vallast. Peale selle veab ta Pärnus tantsukooli MP-Dance.

Parajasti lava taga esinemisjärge oodanud Nõmme leidsime punaste kukeharjadega kollase tibukuhja alt, mis osutus 1.–3. klassi tüdrukute trupiks Müramee. „Kui nad said selga kostüümid, pani see asjale punkti. Nad olid nõus kohe lavale jooksma,“ naeris ta.

Laval kooruvad munadest tibud, kes asuvad uudistama ilmaelu. Tantsujuht ütles, et nii väikestele oma peas valmis mõeldud tantsu õpetada on vara ja see ei kipu hästi õnnestuma.

„Selline tants sünnib läbi laste treeningu. Nad näitavad ise, mida oskavad, ja siis mul tekib inspiratsioon. Et ahhaa, see on munast kooruva tibu moodi, kes naerab ja vallatleb,“ seletas Nõmm.

WAFi vedav Meeli Pärna tunnistas, et väikeste poiste tantsitud „Iti unenäo“ mõte ei sündinud filmiaastast. Kuna tantsukool tähistab tänavu oma 10. tegutsemisaastat ja on kunagi välja toonud muusikali „Nukitsamees“, oli analoogne tants olemas.

Kuna kuue–seitsme aasta eest tantsinud poisid käivad nüüd juba gümnaasiumis, õpetati Olav Ehala muusikal põhinev lugu selgeks järgmistele pisikestele nukitsameestele ja Marko Sassjani seadet mugandati filmipärasemaks.

Janne Ristimets märkis, et tal on kokku üheksa rühma, kellest kõik küll tantsupäeval ei osalenud, see-eest esitas mõni rühm mitu tantsu. Ideed sünnivad tal koostöös tantsijatega.

„Suurematega teeme juba rohkem koos, sest neil on kogemust. See on nii erinev: vahel on nii vägev lugu, et selle järgi võiks teha, vahel on idee ja sa jäädki otsima sinna muusikat, mis sobiks,“ tõdes paljude tantsude autor.

Kui igale rühmale tuleb oma liikumine välja mõelda, tulevad head mõtted vahel vaevaliselt. „Mulle see aasta tunduski juba nii. Ütlesin lastele, et mina ei tea, minul mõte praegu ei lenda ja kui me koos välja ei mõtle, ei pea me üldse minema. Aga kuidagi midagi ikkagi tuli,“ muheles Ristimets.

„Koolitantsu“ peakorraldaja Mihkel Ernits Eesti tantsuagentuurist sõnas, et maakondlike tantsupäevade eesmärk on tunnustada kohalikke tantsijaid ja tantsuelu, et noored tunneksid siirast rõõmu tantsimisest ja tähelepanu saaksid needki, kes ei pääse finaalkontserdile.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles