Uus sild peaks vähendama kesklinna liikluskoormust

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige tõenäolisema variandi järgi ühendaks uus sild Raba ja Aia tänavat.
Kõige tõenäolisema variandi järgi ühendaks uus sild Raba ja Aia tänavat. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavolikogu planeerimiskomisjon soovitas linnavalitsusel enne uue silla asukoha valikut liiklusvooge põhjalikumalt analüüsida, sest osaühingu Hendrikson & Ko ja inseneribüroo Stratum töö keskendub ainult kesklinna kohavariantidele.

Pärnu linnavalitsus sai hiljuti kätte analüüsi, milles võrreldakse Raba–Aia, Raba–Pargi ja Raba–Vingi sillakoridore ning soovitatakse valida Raba–Aia, nihutades selle Ülejõe-poolset otsa endise linavabriku poole. Analüüsist oli põhjalikumalt juttu 25. jaanuari Pärnu Postimehes.

Liiklus kesklinnast eemale

“Sellel tööl pole häda midagi, aga ta vastab küsimustele, mis esitati,” ütles planeerimiskomisjoni liige, kunagine linnapea Väino Hallikmägi. “Meil pole vaja liiklust kesklinna juurde tuua, vaid sellest eemale viia.”

Hallikmäge toetas planeeringukomisjoni esimees Enn Raadik, kelle jutu järgi tuleks võrrelda kesklinna asukohavariante Liiva või Tammsaare sillaga. “Praegu on vana sild hommikul ja õhtul, suvel kogu aeg autosid täis. Randa saaks aga sõita ka Tammsaare kaudu,” rääkis ta.

Stratumit esindanud Tallinna tehnikaülikooli professor Dago Antov oli sellise ülesandepüstitusega päri. “Suure transiidi jaoks töötab täna Papiniidu. Uue silla eesmärgina näen ma kesklinna liikluse piiramist,” kõneles Antov.

Antovi jutu järgi oleks kaks silda kindlasti parem kui üks, kuid Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmik jääb nii või teisiti linnaliikluse orgaaniliseks osaks. “Liikluse jagunemise suhtes on kolm varianti (Raba–Aia, Raba–Pargi või Raba–Vingi, T. R.) võrdsed. Mida kaugemale me olemasolevast sillast uue teeme, seda väiksem on ta kesklinna mõju,” rääkis ta.

Endine planeeringute abilinnapea Peeter Saunpere toetas Ülejõelt teisele poole jõge viiva ühendusteena Raba tänavat, sest Räämal elab kõige rohkem inimesi ja Raba tänav on kõige laiem. Tammsaare puiestee pikendusele ja Liivale on jäetud jalakäijate silla koridorid.

Valikud Tallinnast tulles

Praeguse planeeringute abilinnapea Romek Kosenkraniuse jutu järgi ei viiks Tammsaare pikendus Ülejõel konkreetsesse kohta ja keskkonnaamet on Niiduparki tee rajamise vastu. “Tallinnast tulles on üks valikukohti uus sild, siis Raba tänav ja edasi minnakse juba Papiniidu sillale,” kõneles ta.

Kosenkranius ütles, et see on otsustamise koht, kas ehitada esmalt Raba või Tammsaare sild. “Ma pole tingimata Aia variandi poolt, aga kui me tahame 2014.–2020. aasta programmeerimisperioodis uut silda, peame varsti lauale panema planeeringu,” lausus ta.

Planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli sõnade kohaselt tahaks ta graafikus püsimiseks tulla selle aasta esimesel poolel Raba–Aia planeeringuga volikogusse, et pärast avalikku arutelu planeering peagi kehtestada.

Maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn rääkis, et juba praegu on mugavam sõita Tallinnast Maisse Papiniidu silla kaudu. Kui ehitada välja Papiniidu tänava ja Tammsaare puiestee pikendus, võtaks see kesklinna liikluskoormust vähemaks. “Võib-olla seda mööda just mudaravilasse ei mindaks, aga Strandi küll,” ütles ta.

Linnaarhitekt Karri Tiigisoon tõdes, et kõige halvem oleks otsustamatus. “Aeg oleks võtta sillaplaneering vastu. Tammsaare on koridorina alles,” rääkis ta.

Hallikmägi kõneles, et andmete kogumine ei tähenda venitamist või otsustamatust. “Võib-olla otsustame Raba kasuks. Aga praegu ei tea me isegi seda, milline see sild peaks tulema: kui mitu rada, kui palju jalakäijaid seda läbib,” rääkis ta ja soovitas linnavalitsusel inimeste käitumisharjumuste väljaselgitamisega rohkem vaeva näha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles